Ida-Virumaa on koolireisidele põnev sihtkoht

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulega kribamine on lapsele hoopis põnevam kui moodsate kirjutusvahendite kasutamine.
KUKRUSE POLAARMÕIS
Sulega kribamine on lapsele hoopis põnevam kui moodsate kirjutusvahendite kasutamine. KUKRUSE POLAARMÕIS Foto: Põhjarannik

Bussitäiele Tallinna ja Harjumaa õpetajatele esitleti siinseid turismiatraktsioone ning koolidele pakutavaid programme, et ärgitada neid klassiekskursiooniga rohkem Ida-Virumaale tulema. 

Kolmapäeval toimunud klassireiside seminari ja minimessiga alustas Ida-Viru turismiklaster maakonna populariseerimist klassireiside sihtkohana. Üksteise järel astusid õpetajate ette Ida-Viru muuseumid, seiklus-, puhke- ja teemakeskused. Esitlustes keskenduti sellele, milliseid programme ja pakette pakutakse eri kooliastmetele ning miks on tore tulla just koolilastega.

Turvaline öine seiklus

Näiteks Narva muuseum pakub kooliõpilastele aardejahti, elamusprogrammi "Päev rüütli elus", mitmesuguseid meistriklasse ja ekskursioone nii linnuses kui väljaspool, aga kõige populaarsem on öine seiklus, mis võimaldab planeerida Ida-Virumaale kahepäevast reisi.

Öine seiklus sisaldab linnusemängu, keskaegset õhtusööki põhjaõues, hommikueinet, soodushinnaga hommikusuplust spaas ja taskukohast öömaja kunagises rüütlite magamissaalis, kirjeldas muuseumi teeninduse ja tootearenduse juht Kristel Habakukk. "Põhimõte on see, et teie lapsed on kindlalt paigas. Põgeneda ei anna, sest valvur paneb südaööl ukse lukku ja paneb kinni ka väravad, nii et territooriumilt on võimalik lahkuda ainult köiega."

Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre tõi välja, et kevadisel klassiekskursioonil peavad olema täidetud mõningad tingimused ja sõjamuuseumi külastus suudab need täita.

"Keegi ei taha kevadel lapsi kusagile kinni panna. Nad tahavad joosta ja liikuda ning Sinimägedes on see võimalus olemas. Lisaks kolmele künkale, mis mürakarudel hoogu maha võtavad ja nad enne järgmist punkti maha rahustavad, on meil vaatetorn ja esimese maailmasõja punkrid."

Maidre lisas, et muuseumis tohib katsuda, kui rasked olid relvad, ja süüa pakutakse tellimisel ka.

Sõjaaega elustab veel Narva bastionide uus programm koolidele, kus jutustatakse Põhjasõja sõduri elust ja valmistatakse muu hulgas püssirohtu.

Esitlustest tuli välja, et Ida-Virumaal saab lapsi panna tegema ka neid asju, mida nad muidu ei armasta.

Näiteks rüblikud, kes koolis kirjutamisest lugu ei pea, haaravad Kukruse polaarmõisas hea meelega sule ja maalivad tušiga paberile kauneid tähti. Kui kiri valmis, pitseeritakse see tõelise pitseriga. Programmis "Ajarännak minevikku" proovitakse veel selga vanaaegseid kostüüme ja tehakse muud põnevat.

Iisaku kihelkonnamuuseumis on aga gruppide seas menukas vanavanaemadeaegne koolitund, kus kirjutatakse nii krihvli kui sulepeaga, õpitakse arvelaual arvutama ja saadakse vastus küsimusele, mida tähendab nurka hernestele minema.

Muuseumi direktor Marika Oolberg muigas, et hernestel põlvitamise karistusest kuuldes lähevad tänapäeva lapsed elevile ja tahaksid ka ise karistatud saada. Muuseum kaalub selle võimaldamist.

Kasulik üritus 

Seminaril esitlusi kuulanud ja hiljem minimessil konkreetseid kokkuleppeid sõlminud õpetajad pidasid Ida-Virumaal käiku kasulikuks.

"Selliseid tutvustavaid üritusi, nagu oli Ida-Virumaal, võiksid teha ka teised maakonnad, et Eestimaa muutuks klassireiside prioriteediks," arvas Evelina Bartške Harkujärve koolist. "Minu arvates minnakse piiri taha liiga vara. Mulle meeldib, kui kool võtab sellise hoiaku, et kõigepealt vaatame lastega Eesimaad ja saame rohkem oma kodust teada, mitte ei sõida kohe üle piiri."

Ida-Virumaal on Bartške varemgi käinud ja leiab, et see on avastamist väärt.

"Ida-Virumaa on üks sihtkoht, mis järjest rohkem areneb. Näiteks käisime kunagi noortekeskuse lastega Kiviõli mäel, kui seal ei olnud veel midagi. Olime sealt alla tulles üleni tuhased. Nüüd vaatasime, et vau, nagu ei olekski Eestimaal! Kiviõli seikluskeskus on väga super ja tänu sellistele entusiastlikele vedajatele piirkonnad arenevad."

Seminaril kuuldu põhjal tekkis Bartškel soov minna Narva linnusesse ja Kreenholmi, mis tõotavad ägedaid elamusi. Samuti läheks ta iga kell tagasi Avinurme puiduaita, mis jättis sooja ja koduse mulje.

Kadrioru saksa gümnaasiumi käsitööõpetaja Anne Tiitson pani juba mõttes kokku võimaliku marsruudi, mis ühitaks Iisaku kihelkonnamuuseumi ja Avinurme puiduaida külastuse.

"Mulle meeldisid peaaegu kõik esitlused. Narva muuseumi programmid tunduvad ka väga toredad − neid olen ennegi vaadanud ja sinna klassiekskursiooni kaalunud. Varem olen õpilastega käinud kaevandusmuuseumis, Kuremäe kloostris ja ööbinud Kauksis," rääkis Tiitson.

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen lubas, et järgmine klassireiside seminar tuleb sügisel. "Ida-Virumaa on seiklusmaa ja meile tundub, et klassireisid seda armastaksid, sest see on põnev, arendav ja vähe avastatud."

Jaloneni arvates peaks Ida-Virumaa koolidele huvi pakkuma ka sellepärast, et siin on üle kümne rekordpaiga. Näiteks Eesti pikim liivarand (Peipsi põhjarannik, 36 kilomeetrit), Baltikumi ainus tegutsev nunnaklooster Kuremäel ja kõrgeim tehismägi Kiviõlis, Eesti suurim maastikupark (Oru park Toilas) ja 17. sajandi Põhjamaade suurim kindlustuskompleks Narva linnus bastionidega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles