Kohtajärvelased pelgavad tööstuse laienemist
6. märts 2018, 19:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järvel peetud linnaelanike pöördumisest ajendatud rahvakoosolekul oli VKG ettekanne pikk ja põhjalik ning küsijaid kasinalt.
Kohtla-Järve elanikud on linnakeskkonda, eelkõige õhuprobleeme käsitlevaid murelikke kirju saatnud nii riigikogu keskkonnakomisjonile, sotsiaalministeeriumile, peaministrile, linnavalitsusele kui Viru Keemia Grupile.
Kuna reostuse suurenemise ohuga seonduvad hirmud lähtuvad ennekõike VKG kavandatavatest arendustest − tsemenditehas, lubjakivikarjäär ja ohtlike jäätmete polügoon −, kutsus Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko kõik osapooled kokku asju selgeks rääkima.
Ajalugu ei huvitanud
VKG esindajad − tehnika- ja arendusosakonna juhataja Marti Viirmäe ning keskkonnaosakonna juhataja Erika Sulg − tulid rahva ette pika ja ülevaatliku aruandega. Räägiti nii tootmisse ja keskkonnahoidu tehtud väga suurtest investeeringutest, õhuheitmete vähenemisest kui edasistest plaanidest.
"Me teame seda kõike, inimesi huvitab hoopis muu; pärast ei jää küsimuste jaoks aega," muutus rahvas saalis kannatamatuks.
Linnajuhid leidsid, et kui päevakorras oli VKG ettekanne ette nähtud, siis tuleb see hakatuseks ära kuulata.
"Küll jõuate küsida ka, me ei lähe siit enne laiali, kui kõik on oma küsimustele vastuse saanud," lubas linnapea Ljudmila Jantšenko.
Uus prügila pole tegelikult uus
Linnaelanike pöördumises uueks ohtlike jäätmete polügooniks nimetatu pole Marti Viirmäe sõnul tegelikult üldse mingi uus prügila.
"Tegemist on ikka sellesama katastriüksusega, kus meie teisedki jäätmehoidlad asuvad; nüüd tahame nende teiste vahelise maa-ala samuti jäätmete jaoks kasutusele võtta, et kogu sealne maa võimalikult ära kasutada ja mitte kusagile kaugemale laieneda. Seaduse mõistes on aga tegemist uue prügilaga, mille jaoks on vaja eraldi keskkonnamõju hindamist," selgitas ta.
Kui praegu viiakse kinnise konveieriga mäkke üksnes Petroteri tehaste tuhka ja seda niisutatakse, et tuhk betoneeruks ja tolmu vähem tekiks, siis lähiajal käivitatakse samasugune konveier ka Kiviteri tehaste poolkoksi mäkkevedamiseks. Loomulikult annab see kokkuvõttes ettevõttele ka säästu (veoautod ei pea enam pikka maad üles-alla sõitma, vaid toimetavad üksnes üleval jaotussõlmest jäätmeid laiali vedades), ent kindel pluss on ka vähenev tolmuheide.
Lõhkamised Sinivoore piirkonda ei ohusta
Kohtla-Järve külje alla tulevase tsemenditehase tarbeks kavandatav lubjakivikarjäär tundub linnaelanikele hirmutav ennekõike lõhkamistega kaasneva vibratsiooni tõttu.
Sinivoore piirkonnas on maa all tühimikud, majad pragunevad. Kas lõhkamine neid omakorda ei ohusta?
"Vibratsioon ulatub 400 meetri kaugusele, lähima elumajani on karjäärist 800 meetrit, Sinivoore elamurajoonini viis ja pool kilomeetrit," kinnitas Viirmäe, et karjäärist neile majadele mingit ohtu pole karta.
"Kui keegi karjääri pärast joogiveest ilma jääb, kes siis veevarustusega tegeleb?" küsiti.
"Seaduse järgi peab veevarustuse tagama kaevandaja. Selle karjääri puhul on aga tegemist reostunud põhjaveega, mille meie peaksime ära pumpama."
Põhjavee pumpamine on karjääri keskkonnamõju hindamise aruandes see osa, millele ettevõttes alles lahendust otsitakse. Kui leitakse, tehakse sellele lahendusele omakorda keskkonnamõju hindamine.
Suurte tulevikuplaanidega tuleb aegsasti alustada, sest ettevalmistus võtab aega. Ei lubjakivikarjääri ega tsemenditehast, mille jaoks karjääri ju peamiselt rajada tahetaksegi, lähiaastate investeeringute kavas ei ole.
Küsimusi vähe
Järgmine küsija küsis pikalt, haarates laia temaatikat: karjääri lõhketööde mõju VKG prügiladestutele, kevadise suurveega Nitroferdi tehase territooriumil maast välja tulvav punane fenoolivesi, linnast õhusaaste pärast lahkunud ja lahkuvad elanikud, inimeste keskmisest suurem haigestumine.
"Fenoolisoo pole VKG oma, see on jääkreostusobjekt − poolkoksiprügila rajati ju omal ajal soisele pinnasele. Jah, kevadel tuleb see vesi maapinnale, aga selle vastu pole midagi teha," nentis Viirmäe.
Ljudmila Jantšenko selgitas küsijale inimeste lahkumise lähiajalugu: "Mille põhjal te väidate, et õhusaaste pärast lahkuti? 1990. aastatel lammutati suured ettevõtted, suur osa inimesi läks ära, sest tööd ei olnud. Viimastel aastatel mindi ära seetõttu, et VKGs olid koondamised, et Nitrofert ei hakanud enam tööle. Kui meie tööstuspark hakkab täie hooga tööle, siis tulevad siia ka inimesed elama."
Järgmine küsimus puudutas VKG territooriumil olevaid põlevkivimägesid, mis tuulega kangesti tolmavad.
"Neid mägesid meil enam ei ole. Kriisiperioodil, kui kaevandus pidevalt ei töötanud, oli selline ladu vajalik, enam mitte," ütles Viirmäe.
"Öösel ei saa tihtipeale akent lahti teha, sest õues on tugev bensiinilõhn," kurtis üks naine.
"Sellisel üldise jutu peale on raske midagi öelda; kui seda lõhna tunnete, andke kohe teada, siis saame kontrollida," soovitas Erika Sulg. "VKG pluss on see, et meil on igal korstnal monitooring peal, me ei saa öösel midagi salaja välja lasta."