Tudengid liitsid Kiviõli Keemiatööstuse linnaga

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÖÖSTUSARHEOLOOGIA: Ala keemiatööstuse väravast kahe hooneni kannab endas tööstuse vaimu, kuid on samas linna roheala jätk. 

FRANK LUKK
TÖÖSTUSARHEOLOOGIA: Ala keemiatööstuse väravast kahe hooneni kannab endas tööstuse vaimu, kuid on samas linna roheala jätk. FRANK LUKK Foto: Põhjarannik

Eesti kunstiakadeemia ja tehnikaülikooli tudengid otsisid uut elu Kiviõli Keemiatööstuse destillatsiooni- ja kukersoolihoonele ning püüdsid praegu kinniste väravate taha jäävat tööstust siduda linnaga, mille keskus on liikunud tehasest kaugemale.

Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli tudengid nuputasid varakevadest peale, kuidas leida uus sisu Kiviõli Keemiatööstuse kasutusest välja jäänud kahele hoonele, ning püüdsid neid kahte, ajalooliselt huvitavat ja väärtuslikku hoonet siduda praeguse linnaga nii, et inimestel tekiks uuesti harjumus linna sellesse ossa liikuda.

Loometehas

Kokku tulid tudengid välja nelja ideega. Ühine joon kõikidel ideedel oli just uue ühenduse loomine tehasega, mis on mänginud Kiviõli linna ajaloos äärmiselt suurt ja tähtsat rolli ning andnud linnale nimegi.

Just tehase vanemast perioodist pärit kaks hoonet on Annika Laidroo, Eik Uibo ja Pilleriin Tamme sõnul ideaalne koht loometehase ehitamiseks. Nii võiks destillatsioonihoone saada tulevikus klaasikunstnike ateljeeks. Kõige põnevam selle juures oleks võimalus teha klaasvitraaž maja tornile, aga ka klaasist katus maja juurdeehitisele, mis annaks võimaluse vaadelda maja torni ka hoones sees.

Kohe destillatsioonihoone kõrval asuv kukersoolihoone oma suure ruumi ja uhkete akendega võiks olla mitmefunktsiooniline saal, mis mahutaks nii seminare, kontserte kui ka kino. Hooneid ümbritsev ala plaanitakse kujundada mahutipargiks. Ehk kunagise mahutipargi ideed kasutatakse kujunduselemendina. Selleks, et mööda territooriumi liikumine oleks elamust pakkuv, võiks territooriumil juba asuvaid raudteerööpaid mööda sõita jalgrattalaadne dresiin.

See tähendaks aga, et Kiviõlisse juba planeeritud promenaad ja teised olulised sihid linnas liiguksid just tehase suunas ning mida lähemale keemiatööstusele, seda rohkem võiks väike- ja linnavormides olla vihjeid, mis rõhutaksid industriaalõhkkonda. Tehasesse suunduv allee võiks olla sarnane Hollywoodi kuulsuste alleega, kuid kinostaaride asemel võiksid seal olla tähed Kiviõli ja keemiatööstuse tähtsatele inimestele.

Kiviajamine ja esinduskoda

Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri tudengid Priit Ingver ja Kaja Sepper panustasid palju just õuealale. Nii võiks praeguse Kiviõli Keemiatööstuse väravast minna allee esindusväljakuni, mis asub esinduskoja ees. Esinduskoja ülesannet võiks täita just 1930. aastal ehitatud kukersoolihoone. Esinduskoja näol on tegemist mitmefunktsioonilise kontserdi- ja konverentsiruumiga. Kõrval asuv destillatsioonihoone võiks olla aga hoopis klubimaja, kus töötajad pärast pikka tööpäeva kogunevad, et käia saunas või tegelda mänguliste hobidega, nagu piljard, kabe või petank.

Esindusväljakuni viiv allee kannab nime Tähesära tee ning selle äärde jäävad istumiskohad koos töötajate tunnustähistega. Tööstuse territooriumi piirava betoonist plankaia sise- ja välisküljed võiksid aga rääkida lugu põlevkivist, keemiatehasest, Kiviõlist. "Ükskõik millest, mida inimesed oluliseks peavad," sõnas Priit Ingver. Peale selle mahuksid territooriumile veel kohvik ja park, milles kasvavad sirelid aitaksid mahendada õlitööstusega kaasnevat lõhna.

Ka see töögrupp pani olemasolevale raudteele sõitma dresiinid, aga selleks, et kaks võistkonda saaks nendega võidu ajada.

Rohekoridor ja sillad

Ivo Heinrich Arro, Emmi Kruusingu ja Markus Johann Väli arvates võiks Kiviõli linnas olev roheala liikuda edasi ka keemiatööstuse väravatest, kus pargimaastik muutuks tööstuslikumaks. Seda võiksid rõhutada tööstuslikud vormid. Näiteks kasutataks ära kunagi ala vasakusse serva jäänud tsisternialused, mida kasutataks disainielementidena, ning ka väljakaevatud tunnelahjud lisaksid isikupära ja sobituksid alale hästi.

Kõike seda võiks vaadata aga kõrgendatud rajal, kust oleks parem ülevaade.

Sildade ja radadega mängisid ka Merit Saik ja Frank Lukk, kelle lähenemine oli kõige seikluslikum ning lähtus Kiviõlist kui tuleviku seikluspealinnast. "Näiteks võiks sissepääs olla mitte ainult väravast, vaid sild üle värava: sillad tekitavad inimestes vastupandamatut soovi nendele ronida ja sealt ringi vaadata," rääkis Saik.

Nii võiksid teerajad liikudagi mööda sildu üles ja alla läbi kogu ala, millele on lisatud kanalite ja basseinide näol vett. Ka kukersoolihoone võiks olla täidetud veega, et kasutada ära sealsete akende peegeldust ja luua meeleolu. Samuti oleks see madala veekihiga täidetud bassein meeldiv jahutus kuumal suvepäeval ning talvel võiks sinna lihtsa vaevaga tekkida liuväli. "Kevadel võiks meeleolu luua aga hoopis vihma tekitamine," rääkis ta.

Võiks kohe ellu viia

Kui reaalne võiks olla Kiviõli Keemiatööstuse väravate liigutamine planeeritud ala taha ning kas ja kuidas võiks noorte ideid ellu viia, keemiaettevõtte kommunikatsioonijuht Marge Lumi veel öelda ei osanud. "Tegemist oli alles esimese etapiga, kus üliõpilased käisid välja oma ideed. Nüüd tuleks need ideed läbi töötada ja viia kooskõlla ettevõtte tulevikuplaanidega," ütles ta.

Projektid nõuavad investeeringuid, mida ettevõte üksi kanda ei suuda. Kas ja kui palju võiks vald nendele kaasa aidata, ei oska ka abivallavanem Risto Lindeberg ennustada. "Kindlasti on seal ideid, mis vääriksid edasi töötamist ja elu viimist, ning need osad, mis puudutasid näiteks linna promenaade, väikevorme ja mööblit, võiksid olla üks osa valla arengukavast," ütles ta.

Näiteks see idee, mis puudutas loo rääkimist keemiatööstust ümbritseval seinal, mis muu hulgas on vaadeldav rongiga sõites, on kerge ellu viia. "Tuleks ainult välja mõelda sõnum, mida me edastada tahame," ütles abivallavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles