JUHTKIRI: Volikogu esimehe palgaline koht kui võimu hoidmise klamber

Põhjarannik

Jõhvis ja Lüganusel viimasel ajal toimuvate võimupöörete käigus on taas ootamatult kallilt hinda läinud selline ametikoht nagu volikogu esimees.

Ühtäkki on mõlemas kohas leitud, et see peab kindlasti olema vähemalt paari tuhande eurose palgaga ametikoht. Kui Lüganusel kaotati sellega samal ajal vähemasti üks abivallavanema koht, siis Jõhvis tehti üks hoopis juurde.

Loomulikult püüavad asjaosalised seejuures rääkida lugulaule sellest, kui kõvasti on ühtäkki kasvanud volikogu esimehe töökoormus ja kuidas neile on plaanis anda ka lisaülesandeid.

Tegelikult on selline jutt lihtsalt silmakirjalik kattevari, et õigustada maksumaksjate arvelt korraliku palga ja muude hüvedega töökoha tekitamist inimesele, kelle häälest sõltub, kas see seltskond, kes on saanud seekord volikogus napi häälteenamuse, jääb võimule püsima või mitte. Seda ilmselget tõsiasja võikski avameelselt tunnistada, aga mitte lollitada avalikkust juttudega, mida selle rääkijad isegi eriti tõsiselt ei võta.  Kui see inimene läheks näiteks vallavalitsusse tööle, siis täidaks tema koha volikogus asendusliige, kes ei pruugi olla võimulolijatele meelepärane. Selles ongi konks.

Volikogu esimehed on saanud seega uue rolli − nad on võimu hoidmise klambrid. Seejuures kohaliku eelarve jaoks üsna kulukad klambrid. Tänavusi eelarveid vastu võttes ei tekkinud ei Jõhvis ega Lüganusel küsimustki, et volikogu esimehele, kes juhatab kord kuus ühte istungit, osaleb ka eestseisuse ja mõne komisjoni istungil ning lillepoisi või lilleneiuna mõnel avalikul üritusel, tuleks maksta iga päev tööd rabava vallavanemaga peaaegu võrdväärset palka.

1. juulil ilmunud paberlehe juhtkiri