Lõppenud turismisuvi tegi mullusele silmad ette

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene turiste jäi tänavu juulis Ida-Virumaale öömajale mõnekümne inimese võrra vähem kui mullu − kokku ligi 5800. Seegi buss on toonud rahva Narva üheks päevaks. See-eest ööbisid Ida-Virumaal mullusest märksa enam siseturistid.

ILJA SMIRNOV
Vene turiste jäi tänavu juulis Ida-Virumaale öömajale mõnekümne inimese võrra vähem kui mullu − kokku ligi 5800. Seegi buss on toonud rahva Narva üheks päevaks. See-eest ööbisid Ida-Virumaal mullusest märksa enam siseturistid. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Statistikaameti andmetel peatus maakonna majutusettevõtetes juunis ja juulis keskmiselt kümme protsenti rohkem turiste kui mullu samal ajal. Eriti agaralt avastasid Ida-Virumaad Eesti elanikud.

"See on olnud väga hea suvi mitte ainult ilma poolest, vaid ka majanduslikus mõttes. Tundub, et tegime augustis kõigi aegade käiberekordi," rääkis Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik, kes avas 2004. aastal hotelli mõisa kõrvalhoones ja pakub alates 2011. aastast lisaks tube härrastemajas, kus asub ka restoran.

Suveteatri mõju 

Kaasiku sõnul olid eriti head kuud juuli ja august. Suve viimasel kuul saadi osa ka Kreenholmis mängitud suvelavastuse "Kremli ööbikud" rekordilisest publikuhulgast − 24 000 inimesest. Teatrisõpru jagus ööbima Sakalegi. "Narvast on siia kolmveerand tundi sõita ja tallinlastele jääb see koduteele. Paljud suveetenduse külastajad tellisid siin ka õhtusöögi."

Kõige rohkem satubki Sakale Eesti turiste.

"Puhkajate kõrval käib küllalt palju konverentse ja seminare, tulevad nii ettevõtted kui riigiasutused. Näiteks on meil pikk koostöö Tartu ülikooliga ja NATO Eesti ühinguga, kes on aastaid teinud siin oma suvekooli. Pluss pulmad ja muud tähtpäevad. Meie külalised on ka Ida-Viru suurte väliskapitaliga ettevõtete esindajad. Kas insenerid, konsultandid või juhid, kes hindavad kõrgemalt häid elamistingimusi ja toitu, elades siin nädalate kaupa," rääkis Kaasik.

Viimane turismisuvi ei olnud edukas mitte ainult Saka mõisas, vaid kogu Ida-Virumaal. Augusti turismistatistikat veel statistikaameti andmebaasist ei leia, aga juuni ja juuli andsid põhjust rõõmustamiseks: juunis majutati maakonnas 13 ja juulis 8 protsenti rohkem turiste kui samal ajal aasta tagasi. See teeb vastavalt ligi 23 500 ja 33 000 inimest.

Mõningane tagasilöök oli Soome ja juulis ka Venemaa külastajate puhul − välisturiste oli vähem kogu Eestis. Ida-Virumaal korvasid selle aga siseturistid, keda juunis majutati lausa 16 ja juulis 14 protsenti mullusest rohkem. Eestis keskmiselt oli siseturistide arvu kasv poole väiksem.

Soomlaste südamesse 

Suurim murekoht kogu Eesti turismiarendajatel on praegu Soome külastajad, kelle arv vähenes juulis kuuendat kuud järjest eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

"Soome turg on praegu Ida-Viru turismiklastri suurim väljakutse. Meil tuleb end kirjutada soomlaste maakaardile," tõdes Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Septembri alguses võõrustati kümmet Soome ajakirjanikku ja see oli sel aastal teine põhjanaabrite pressireis. "Ajakirjanikud kurtsid, et Ida-Virumaast on viimasel ajal Soome pressis nii palju kirjutatud, et eriti vabakutselistel on raske oma lugusid ilmutada. See on ajalooline hetk. Erakordne oli viimasel pressireisil seegi, et kaasa lõid tippajakirjanikud," märkis Jalonen.

Üks neist oli maailmareisija ja hinnatud reportaažide kirjutaja Matti Kuusela, kelle lugusid saab lugeda Soome suuruselt teises päevalehes Aamulehti ning terves Lännen Media koostöögrupis, kuhu kuulub 11 lehte, mida loeb 2 miljonit inimest.

Kuusela rääkis Põhjarannikule, et külastas Narvat mullu detsembris esimest korda ja tal tekkis selle linna vastu sügavam huvi. "Seetõttu olin ka pressireisist väga huvitatud. Nüüd ma tean sellest linnast palju-palju rohkem."

Näiteks on temale huvipakkuv isiksus maletaja Paul Keres. "Keegi Soomes ei tea, et ta elas Narvas. Minulegi oli see üllatus. Keres oli geenius ja narvalastest on geniaalne Kerest linnaga siduda."

Kuusela soovib kirjutada Narvast nii, et see inspireeriks soomlasi siia tulema. "See aitaks Eestit palju paremini mõista, rääkimata sellest, et piir teeb linna väga huvitavaks ja siin on ka vilgas kultuurielu. Arvan, et soomlased pelgavad Narvat, sest nad ei tea sellest suurt midagi ja on siit pigem kuulnud halbu uudiseid. Narva on teistsugune, aga heas mõttes. Kui ma elaksin Eestis, valiksin elukohaks Narva," kinnitas ta.

Narva plaanib Kuusela naasta juba kuu lõpus. "Plaanin seitsmepäevast jalgrattamatka Narvast Peterburi − nii näed palju rohkem. Võtan kaasa fotograafi, kes praegu rattamatkaks treenib. Plaanis on läbida umbes 30 kilomeetri päevas."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles