:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI Kas Ida-Virus moonutati jäätmeveoturgu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
Kohtla-Järve korteriühistute pahameel on arusaadav, sest rohkem kui 80protsendiline prügiveo hinna tõus tundubki röövellikuna, ja eriti paneb nördima, et linnavõim, keda needsamad jäätmevaldajad valijatena on linna etteotsa usaldanud, kiidab hinnatõusule takka. Kahtlusi süvendab veelgi asjaolu, et hinnatõusust kasusaaja on just Ekovir, mille omanikeringi vahel liigagi head suhted Kohtla-Järve võimudega pole mingi saladus. Ehkki sellel asjaolul ei pruugi nimetatud olukorras tähendust ollagi. Küll aga teame, et sama firma tegelik omanik omab ka tee-ehitusettevõtet N&V, mille suhted Kohtla-Järve võimudega olid suisa kriminaalsed, pumbates ettevõtja tasku alusetult sadu tuhandeid linna maksumaksja raha.
Kuidas sai juhtuda, et ühele prügiveofirmale kehtis võrreldes teistega võrreldamatult madalam teenusehind Uikala prügilas, mis on ju olulise turujõuga ettevõte ehk piirkonnas sisuliselt monopol.
Kui jäätmevedaja põhjendab, et Uikala prügila tõstis nende jaoks prügi ladestamise tasu 100 protsenti, siis siingi tekib igasuguseid seoseid, sest ka Uikala prügila tegelik omanikering kattub Ekoviri omaga. Küsimus on selles, kas selline ärimudel oligi ettekavatsetud: teha riigihankel alapakkumine ning siis tõsta mingi aja pärast järsult hinda. Kui mõlema firma omanik on sama, siis tuleb ju raha lõpuks ikkagi ühte kaukasse.
Tõsi, ehk ongi Ekoviri hind ka pärast hüppelist tõusu turuolukorrale vastav. Ent siinkohal tekib küsimus, kuidas sai juhtuda, et ühele prügiveofirmale kehtis võrreldes teistega võrreldamatult madalam teenusehind Uikala prügilas, mis on ju olulise turujõuga ettevõte ehk piirkonnas sisuliselt monopol. See tähendas ju hangetel juba ette eelisseisundi loomist ning konkurentsiolukorra moonutamist, mida riik on muidu väga karmilt käsitlenud. Muidugi võib väita, et inimesed said see-eest soodsamat teenust, aga samas ei tundu see olevat väga puhas mäng. Või loodeti sellisel moel piirkond Ekoviri konkurentidest puhtaks lüüa, et saaks seejärel turu ainuvalitsemist nautida? Igal juhul küsimusi on selles loos rohkem kui üks.