JUHTKIRI Päris või õhuloss?

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Arutelud Toila Oru lossi taastamisest jäävad veel 1990. aastate esimesse poolde, kui algas aktiivne pargi korrastamine ja selle maamärkide ennistamine. Juba siis, kui riigi iseseisvus alles äsja jälle käes, arutati just Ida-Virumaa ringkondades võimaluse üle ehitada vanade jooniste ja fotode järgi jälle üles hoone, mis enne sõda oli kasutuses president Konstantin Pätsi residentsina, kuid sõja ajal hävitati.

Kas on ka reaalset ideed, kuidas seda hoonet tulevikus kasutada?

Toonasel vaesel ajal, kui riik oli hädas toasooja tagamisegagi, rääkimata suurest puudusest riigistruktuuride ülesehitamisel, polnud sellel ideel muud tähendust kui üks romantiline unelm.

Rohkem kui veerand sajandiga on riik jõudsalt arenenud ning jõukust ja võimekust kogunud, aga ikkagi on ka praegu üsna üllatav Toila vallavõimude idee kunagine häärber taas üles ehitada.

Selle kohta tekib loomulikult mitmeid küsimusi. Esiteks, kas on ka reaalset ideed, kuidas seda hoonet tulevikus kasutada? Meenutagem, et Toila vallal pole praegu kuigi palju viljakaid mõtteid, kuidas panna tööle tema käes olev Kukruse mõisahoone, mida aastaid taastati ja kuhu on miljoneid sisse pandud. Oru lossi taastamisega aga kulu ei lõpeks − sellega kaasneks ka ülalpidamiskulud. Ja kas riik üldse sellest presidendi residentsi ideest kinni võtab?

Raha leidmine sellisele projektile ei ole aga lihtne, kui riik ei pea seda perspektiivikaks. Võimalik on kaasata erakapitali. 1936. aastal ostsid ju Eesti töösturid lossi kaupmees Jelissejevilt ja kinkisid presidendile. Aga juba toona oli küsimus, kas ärimeeste selline kingitus võimule tähendab nende ootust midagi vastu saada. Nii et Oru lossi taastamise idee saab veel tükk aega õhulossi staatuses olema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles