Valitsus eraldas raha maade sundvõõrandamiseks

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Kiviõli esimese karjääri on Kiviõli Keemiatööstus õlikivist tühjaks kraapinud. Tänavu jaanuari lõpus saadi keskkonnaministeeriumilt küll ammuoodatud teises karjääris kaevandamise luba, kuid kuna maaomanikud vaidlustasid kohtus selle väljastamise, siis keelas kohus seal kaevandamise kuni lõpliku otsuse selgumiseni.
Põhja-Kiviõli esimese karjääri on Kiviõli Keemiatööstus õlikivist tühjaks kraapinud. Tänavu jaanuari lõpus saadi keskkonnaministeeriumilt küll ammuoodatud teises karjääris kaevandamise luba, kuid kuna maaomanikud vaidlustasid kohtus selle väljastamise, siis keelas kohus seal kaevandamise kuni lõpliku otsuse selgumiseni. Foto: Peeter Lilleväli

Valitsus otsustas täna eraldada keskkonnaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate maade sundvõõrandamiseks miljon eurot. 

Vabariigi valitsuse reservist sai majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot. Raha kasutatakse nii maade sundvõõrandamiseks kui protsessi ettevalmistamiseks.

Nii peaminister Jüri Ratas kui ka rahandusminister Toomas Tõniste rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et sundvõõrandamine on kõige viimane samm, millest ükski osapool pole esmajärjekorras huvitatud.

Mõlemad märkisid, et valitsuse reservist miljoni euro eraldamine annab nüüd võimaluse edasiseks aruteluks ja pakkumuse esitamiseks. Rahandusministri sõnul läheb nüüd edasist pakkumist tegema maa-amet.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav.

Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles