Firmastipendiumid võiksid laieneda ka õpetajatele
14. november 2011, 00:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks tublidele õppijatele võiksid ettevõtted maksta stipendiumi ka parimatele reaalainete õpetajatele, leiti konverentsil "Põlevkivi - võimalused koostööks", kus arutati, kuidas ettevõtted ja haridusasutused saaksid ühendada jõud, motiveerimaks noori valima tehnilisi erialasid.
Viru Keemia Grupi personalijuht Tea Allikmäe ütles, et seda, et kõik läheksid õppima tehnikaerialasid, ei saagi tahta. Lähevad need, kellel on selleks tõmmet. Samas tegutsevad noored sageli eeskujude järgi ning teevad oma valikuid selle põhjal, kas neile näiteks matemaatika- ja keemiaõpetaja meeldib või mitte, lisas ta.
TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht viskas õhku mõtte, et ehk saaksid ettevõtted teha midagi selleks, et reaalaineid annaksid koolides parimad. "Näiteks Bulgaarias maksavad tööstusettevõtted headele reaalainete õpetajatele stipendiumi. Ka meie ettevõtjad võiksid mõelda õpetajatesse panustamisele. Õpetaja palk on, nagu ta on, ja stipendium tõstaks kindlasti motivatsiooni."
Allikmäe hinnangul oleks õpetajastipendium positiivne. "Ma ei saa seda öelda kogu ettevõtte juhtkonna nimel, aga mul endal hakkas mõte kohe liikuma. Kui õpetajal on sära silmis, siis ta paneb särama ka lapsed. Mida motiveeritum on õpetaja, seda suurema rõõmuga ta tööd teeb."
Allikmäe lisas, et tal on Jõhvi gümnaasiumi hoolekogu liikmena väga hea meel, et eelmisel aastal valisid õpilased aasta õpetajaks keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa, olgugi et keemia ei kuulu kõige populaarsemate ainete hulka.
Koos kooli
Roosilehe hinnangul võiksid haridusasutused ja ettevõtted teha koostööd ka noorte värbamisel ning nii üldhariduskoolides end tutvustamas käies kui avatud uste päevi korraldades tuleks üksteisele reklaami teha. "Et kui meie kutsume oma kooli õppima, siis räägime, et tublimatel on võimalik saada hea töökoht Viru Keemia Grupis, Eesti Energias ja Kiviõli Keemiatööstuses. Ja ettevõtted võiksid oma tutvustusüritustel reklaamida omakorda kolledžit."
Eesti Energia personalijuht Riina Varts läks veel sammu kaugemale. "Kui me seda koos teeme, on kasu suurem. Paneme seljad kokku ja hakkame käima koos koolides noori "ära rääkimas"," pakkus ta.
ASi Eesti Energia Kaevandused kauaaegne personalijuht ja praegune töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et igaüks võiks vaadata peeglisse ning mõelda, mida on tema teinud selleks, et noored läheksid õppima tehnikaerialasid ja et nendenigi jõuaks sõnum: põlevkivil ja Ida-Virumaal on perspektiivi.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Arthur Seppern arvas, et kui noored näevad, et eriala on perspektiivne ja selles ametis makstakse head palka, siis nad teevad valiku selle kasuks. "Meile tulevad mäendust õppima kaevurite lapsed, kes näevad, et praegusel ebastabiilsel ajal on see üks kindlamaid ameteid."
Tänasedki töötajad on tähtsad
Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee hinnangul peaks ettevõte seisma hea selle eest, et inimestel, kes seal praegu töötavad, oleksid head tingimused. "Siis nad räägivad seda oma lastele, kes tahavad minna sama ametit õppima." Tema arvates jäi üks põlvkond insenere vahele just sellepärast, et vahepeal unustati inimene ära.
Sepperni sõnul on positiivne signaal, et mäeerialale on viimastel aastatel tekkinud juba konkurss - seda muu hulgas tänu ettevõtete makstavatele stipendiumidele.
Konverentsi "Põlevkivi - võimalused koostööks" korraldas TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus, kes soovis algatada arutelu selle üle, kuidas parandada põlevkivi valdkonnaga seotud haridus- ja teadusasutuste ning ettevõtete vahelist koostööd.