Haigla on valmis vastu võtma kümneid arste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru keskhaigla lahendab arstide puuduse probleemi nii mujalt Eestist siia tööle tulevate arstide abil kui ka spetsialistide kutsumisega Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest.
Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on nad praegu valmis tööle võtma 30-40 arsti enamikul erialadel.
"Eestis on mõne eriala arste praegu võimatu leida, sest haiglad vajavad rohkem spetsialiste, kui Tartu ülikool neid koolitab," märkis Bakler. "Seepärast alustasime mõne aasta eest sihipärast arstide otsimist Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest."
Oodatakse nelja arsti saabumist
Praegu töötab haiglas kokku 150 arsti, neist 13 on Venemaalt, Ukrainast ja Moldovast tulnud spetsialistid. Veel neljale vormistatakse praegu dokumente. Esimene välismaalt sissesõitnud arstidest abielupaar vormistati tööle 2008. aasta septembris, seega on nende tööstaaž haiglas ligi kolm aastat. Tarmo Bakleri sõnul aitab selline praktika personalinappust leevendada.
Levinud on arvamus, et need arstid tulevad siia vaid selleks, et kolida hiljem Soome või teistesse Euroopa Liidu riikidesse.
"Isegi kui see on nii, suhtun ma sellesse rahulikult, sest igal inimesel on õigus teha oma valikuid ja minna sinna, kus tal on parem. Meie ülesanne ning piirkonna omavalitsuste mure on aga teha nii, et arstid tahaksid siin töötada ja elada," leiab Bakler.
Töötamine kahes kohas
"Praegune reaalsus on see, et lisaks Eesti arstidele, kes lähevad tööle välismaale, ei tule ka paljud Tartu ülikooli lõpetanud, kes kodumaale jäävad, meie juurde, sest nad ei taha siin kandis elada," ütles Tarmo Bakler. "Samal ajal on nad mobiilsed inimesed ning valmis teistes Eesti linnades elades ja töötades käima meie juures valves ning vastuvõtus. Meil on see levinud praktika."
Ida-Viru haigla ei jää noortest Tartu ülikooli lõpetanud arstidest siiski päris ilma. Bakler tõi näiteks residentuuri lõpetanud pediaatri Anna Vorobjova ja nakkushaiguste arsti Natalja Nikitina.
Praegu leevendab haigla arstide puudust nii, et pensioniikka jõudnud arstid jätkavad tööd. Nende asendamiseks ja haigla struktuuri säilitamiseks peab haigla igal aastal võtma juurde vähemalt 3-4 uut spetsialisti.
Bakleri sõnul ei ole seniajani ette tulnud, et haigla ei suudaks arstide puuduse tõttu oma kohustusi täita. Hoopis vastupidi - mõnes valdkonnas on ära tehtud märksa suurem töö, kui haigekassaga sõlmitud leping ette näeb. Tänavu on statsionaarset ja ambulatoorset abi osutatud lepingulisest summast 900 000 euro võrra rohkem.