Libatöötud rikuvad niigi nutuseid hõivenäitajaid
16. oktoober 2012, 22:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaa töötukassa andmetest võib järeldada, et töötus ei ole siin üksnes sotsiaalmajanduslik, vaid ka maksualane probleem. Töötukassa maakondliku osakonna juht tunnistab, et paljud töötuna registreeritud teevad tegelikult illegaalselt tööd.
Ida-Virumaal on hetkel umbes 8200 töötut ehk töötukassas on arvel 10,1% maakonna töövõimelisest elanikkonnast.
Võltstöötud
Septembri lõpu seisuga olid täpselt veerand kõigist töötutest erineva kvalifikatsiooniga oskustöölised. Edasi olid loetelus kahanevas järjekorras abitöölised, müüjad ja teenindajad, tööstusseadmete operaatorid, kontoritöötajad, keskastme spetsialistid ja tehnikud, kõrgema astme juhid ja ametnikud, põllumajandustöötajad ja kalurid ning sõjaväelased. Seejuures oli töötukassa andmebaasis septembrikuus kõige rohkem tööpakkumisi just erineva kvalifikatsiooniga oskustöölistele (35%). Rohkelt pakkumisi oli ka tööstusseadmete operaatoritele (25%), müüjatele ja teenindajatele (14%), abitöölistele (8%) jt.
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht Anneli Teelahk leiab, et töötud ei võta justnagu neile mõeldud vabu töökohti vastu seepärast, et nad on tihti juba hõivatud mustal tööturul. Töötukassas on nad sunnitud konsultantidele lihtsalt valetama.
"Vahel tulen hommikul tööle ja näen juba tööriietes inimesi järjekorras seismas. Kähku käiakse konsultandi juures ära ja sõidetakse kuhugi "vanaema juurde", kes elavat kaugel ja vajavat kiiresti abi. Kõigil neil on niisugused "vanaemad"." Teelahk ütleb selle näite varal, et arvatavasti ei ole selline olukord omane ainult Kirde-Eestile, vaid üldse suurematele linnadele, kus on tema sõnul palju anonüümsust.
Pooled Ida-Virumaal registreeritud töötuist on Narva elanikud.
"Tiri, tõmba ja motiveeri"
Eesti valitsuse otsusega tõuseb töötu abiraha uuest aastast 65-lt eurolt 145 peale. Töötukassas mõistetakse, et teatud juhtudel kahandab see inimese niigi nõrka soovi tööd leida. Sellegi poolest nimetab Teelahk abiraha suurendamist positiivseks muutuseks: "Inimene vajab seda raha aktiivseks tööotsimiseks."
Töötu toetusele võib aga endiselt loota vaid see, kes on viimase aasta jooksul 180 päeva töötanud. Toetust makstakse kuni 270 päeva ja kui selle ajaga ei ole inimene tööd leidnud, jääb ta küll arvele, kuid raha enam ei maksta.
Teelahk märkis, et kuigi vabu töökohti on ja uusi tuleb kogu aeg juurde, on pikka aega tööta olnud inimesi raske aktiviseerida. Ta ütleb, et praegu on päevakorra tähtsaimaks ülesandeks "tirida, tõmmata ja motiveerida".
Neis tingimustes jääb vaid loota, et töötuse protsendi vähenemine Ida-Virumaal jätkub endises tempos: selle aasta üheksa kuuga on töötuse tase langenud 3,3%, jõudes praeguse 10,1 protsendini.
"Muidugi tahaks, et meilgi oleks sama, mis Eestis keskmiselt ehk 5,8%, aga me ei jõua selleni isegi aasta pärast. Hea, kui saame 9% tasemele," ennustas Teelahk.