Haridusfestival meelitas massiliselt koolipingist välja
20. oktoober 2012, 23:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi kontserdimajas peetud neljandal haridusfestivalil võisid sajad külastajad veenduda, et Eesti muuseumid ja kõrgkoolid pakuvad nii palju põnevaid haridusprogramme, et väljaspool koolimaja võiks veeta terve õppeaasta.
"Teeme väga palju koostööd koolidega üle Eesti, pakkudes erinevaid liiklusharidusprogramme alates eelkooliealistest ja lõpetades gümnasistidega," rääkis Põlvamaal asuva Eesti maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.
Näiteks pakutakse noortele võimalust kogeda õppestendis tunnet, mis tekib auto rullumisel üle katuse, ning proovida, kuidas avarii teinud autost iseseisvalt väljuda. Saadud kogemus peaks mõjuma rohkem kui paljas jutt, et turvavöö kinnitamine nii ees- kui ka tagaistmel on kohustuslik, sest aitab päästa nii iseenda kui sõprade elu.
Jõhvi haridusfestivalile võttis Õispuu näitlikest õppevahenditest kaasa alkoprillid, mis mõjuvad katsetaja reaktsioonile ja tasakaalule alkoholijoobe sarnaselt. "Nendega õpetame noori, kuidas alkohol ja liiklus ei sobi omavahel kokku. Alkoprillid moonutavad nägemist nii, et tekib ebameeldiv joobesoleku tunne ning noored saavad kogeda, et isegi kõige lihtsamad asjad, nagu terekäe andmine või palli püüdmine on raskendatud."
Jääb paremini meelde
Tänavu kevadel avatud meremuuseumi uues osas - Tallinna lennusadamas - on koolivaheaja eelsel nädalal haridusprogrammid peaaegu välja müüdud, kinnitas programmijuht Gerly Heinsoo. "Lapsi näeme oma majas väga palju ja tullakse ka mujalt kui Tallinnast. Meie haridusprogrammide rõhk on sellel, et õppides mänguliselt jääb õpitu palju paremini meelde."
Lennusadama teaduslabor aitab mõista täppis- ja loodusteaduste seotust igapäevaeluga. Erinevates programmides uuritakse näiteks seda, kuidas laevad vee peal püsivad ja mismoodi lennukid õhku tõusevad. "Kuna haridusprogrammid on üles ehitatud nii, et nad läbivad kõiki kooliastmeid, siis on neid võimalik tellida nii algklassilastele kui gümnasistidele sobivas raskusastmes," selgitas Heinsoo.
Ta lisas, et muuseumi haridusprogrammide sisu püütakse siduda sellega, mida koolis õpitakse. "Oleme oma materjalides välja toonud, millised võiksid olla ühisosad õppekavaga, et õpetaja saaks vaadata, millisel hetkel ta mingit asja planeerib. Võib-olla saab tuua mõne tunni hoopis klassiruumist muuseumisse, et pakkuda lastele vaheldust, mis innustab neid rohkem õppima."
Jääaja keskus Tartumaal, mis samuti sel aastal uksed avas, valmistab praegu ette spetsiaalseid õppeprogramme koolidele, mis kohe-kohe valmis saavad. Loodushariduse spetsialist Anu Tsirel märkis, et programmid vastavad uuele õppekavale ja aitavad paremini aru saada maa tekkest.
Kaevurieluga tuttavaks
Koolilapsi ootavad õppima ka oma maakonna muuseumid. Uuenenud Kohtla kaevanduspark-muuseum pakub kaevuri kiir- ja täiskursust, mõlemad aitavad tõelisest kaevurielust maigu suhu saada.
Muuseumi tegevjuht Sigrid Karon ütles, et olemasolevaid haridusprogramme soovitakse veelgi täiendada ja kindlate õppeainetega siduda. Alates kevadest hakkab kaevandusmuuseumis elutsema kratt, kes koos professorihärra ja jutumemmega laste õpetamise üle võtab.
Avinurme gümnaasiumi direktor Aivar Saarela, kes uuris messiala väljapanekut, ütles, et pakutakse palju, aga paraku tuleb väljaspool keskusi asuvatel koolidel arvestada suurte transpordikuludega. "Oleme ikka võimalust mööda käinud, koolipidaja on toetanud ja kuigi palju on ka õpilaste omaosalus. Tegelikult on Avinurme koolil transpordi osa eelarves päris suur. Lisaks muuseumide külastamisele on õpilasüritused, maakonna spordivõistlused, kuhu sõitmiseks peame alati bussi tellima."
Saarela hinnangul peaks hariduse rahastamise mudelis arvestama ka kooli kaugust maakonnakeskusest. "Linnakool on selles mõttes natukene paremas olukorras. Eks meie peame kombineerima: täna (eile - toim.) läks osa gümnaasiumiõpilasi Tallinnasse teatrisse, aga sinna pookisime juurde ka hariduslikud asjad, näiteks teletorni külastuse."
Lisaks messiala külastamisele sai haridusfestivalil kuulata konverentsiettekandeid või osaleda ligemale 30 praktilises töötoas.
Haridusfestivali korraldasid Ida-Virumaa ettevõtluskeskus, Jõhvi kontserdimaja ja Tartu ülikooli Narva kolledž.