Patsient esitas Ida-Viru keskhaigla vastu miljonihagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru keskhaigla patsient, kelle lähedased seisundi halvenemisel oma kulul Tartu ülikooli kliinikumi viisid, nõuab nüüd Ida-Viru keskhaiglalt vanas rahas miljon krooni mittevaralise kahju ning üle 23 000 krooni varalise kahju hüvitamist.
2009. aasta oktoobris tehti Raissale (nimi muudetud) Ida-Viru keskhaiglas sapipõie eemaldamise operatsioon. Ent nii tema kui ka ta lähedaste sõnul naise seisund ei paranenud, vaid hoopis halvenes.
Raissa nüüdseks juba endine väimees, kes haiglasse ämma vaatama läks, leidis enda sõnul eest nutetud silmadega abikaasa, kelle sõnul oli ta ema enne seda valudes karjunud, ning mees sai aru, et ämm on palatis teadvuse kaotanud.
Kirurg keeldus suhtlemast
Mehe sõnul pöördus ta seejärel Raissat opereerinud kirurgi poole, et toimuva kohta aru pärida, ent arst oli pööranud end vaid põgusalt tema poole ning öelnud jämedal toonil, et see polevat tema asi ja mingeid selgitusi pole mõtet anda, sest ta ei taipa sellest nagunii midagi. Kirurg lubanud veel, et Raissale antakse valuvaigisteid ja kõik saab korda. Kui patsiendi lähedased soovisid, et naine saadetaks Tartusse, olevat arst öelnud, et autot pole ning et kui nad soovivad patsienti Tartusse viia, siis on see nende, mitte arsti asi.
Järgmisel hommikul tellisidki naise lähedased oma kulul erafirmast meditsiinisõiduki ning palkasid arsti, kes teel Tartusse Raissa seisundit jälgis.
Kui naine Tartu ülikooli kliinikumi jõudis ning talle uuringud tehti, näitas kompuutertomograafi pilt, et olukord on raske, sest peensooles oli ava (meedikute keeli perforatsioon). Millal oli soolevigastus tekkinud ja kelle süül, on selles kohtuasjas üks peateemasid, sest patsiendi advokaadid väidavad, et vigastus tekkis juba Ida-Viru keskhaiglas, ent haigla esindajad väidavad, et see võis juhtuda ka haige transportimise ajal.
Kui Raissa Tartusse toodi, leidsid sealsed meedikud, et naisele tuleb teha erakorraline lõikus. Operatsioon õnnestus ning naine hakkas paranema.
Sel nädalal toimunud kohtuistungil andis oma tunnistusi ka Raissat opereerinud Tartu ülikooli kliinikumi kirurg Toomas Sillakivi.
Ta rääkis, et lõikuse ajal püüdsid nad kõhuõõnest eemaldada sinna valgunud soole sisu, mida aga raskendas Ida-Viru keskhaiglas uuringute käigus sinna viidud baariumsulfaat, mis imbub kudedesse ning mille kättesaamine on raske.
See on aine, mida kasutatakse seedetrakti diagnostika tegemisel, mida aga näiteks Tartus doktor Sillakivi sõnul ei kasutata, vaid eelistatakse joodi. Sillakivi möönis, et baariumsulfaadi kasutamine on meditsiinis aktsepteeritav, ent andis mõista, et see pole kõige parem vahend.
Kohtla-Järvel baariumsulfaati kasutades tehtud röntgenuuring Raissa kõhuõõnes midagi halba ei näidanud. Ent Sillakivi sõnul kasutavad nemad sellistes olukordades pigem kompuutertomograafi, mis annab patsiendi organismile küll suurema kiirituskoormuse, kuid annab parema ja terviklikuma pildi kui röntgen.
Selles asjas on oma seisukoha andnud ka sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ravikvaliteedi komisjon, kes leidis, et juhtumis oli põhiprobleemiks suhtlemine. Komisjon arvas, et Ida-Viru keskhaigla kirurg oleks pidanud patsiendi ja tema lähedastega rohkem suhtlema, ning tegi haigla juhtkonnale ettepaneku kaaluda arsti sobivust kirurgiaosakonna juhi kohale ja suunata ta täienduskoolitusele. Praegu see kirurg enam osakonnajuhataja pole.
Haigla hagi ei tunnista
Ida-Viru keskhaiglat esindav vandeadvokaat Raul Ainla ütles Põhjarannikule, et haigla patsiendi hagi ei tunnista, kuna hageja raviarsti tegevus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ning raviviga ei esinenud.
"Ravivea esinemist ei kinnitanud ka kohtus tunnistusi andmas käinud ekspert ja patsienti hiljem Tartu ülikooli kliinikumis ravinud kirurg," sõnas ta.
Küll aga rääkis kirurg Sillakivi kohtus, et arvestades patsiendi põletikunäitajaid, on suur tõenäosus, et soolerebend tekkis juba Ida-Viru keskhaiglas.
Arst tõepoolest hoidus andmast otseseid hinnanguid Ida-Viru keskhaigla meedikute tegevusele, kinnitades, et ta ei saa tugineda oletustele, kuna ei tea täpselt, mida ja kuidas ning missugusel ajahetkel Kohtla-Järvel patsiendiga tehti.
"Tuleb tõdeda, et meditsiinis ei ole absoluutseid, n-ö mustvalgeid lahendusi ning iga arst teeb oma otsused konkreetse patsiendi seisundile ja enda teadmistele-kogemustele tuginedes," sõnas keskhaiglat esindav advokaat.