Patsient süüdistab Ida-Viru keskhaiglat oma elu rikkumises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru keskhaigla endine patsient, kes nõuab haiglalt talle tekitatud kannatuste eest vanas rahas üle miljoni krooni, kinnitab, et pärast raviasutuses talle tehtud operatsiooni on tema elukvaliteet märgatavalt langenud.
Põhjarannik kirjutas tänavu 6. veebruaril kohtuasjast, kus haigla kunagine patsient Raissa (nimi muudetud) kaebas Ida-Viru keskhaigla kohtusse 2009. aastal tehtud ebaõnnestunud operatsiooni ja hiljem tekkinud tervisehäirete tõttu. Naine oli toona haiglas sapipõieoperatsioonil, mille käigus vigastati peensoolt. See õmmeldi küll kinni, ent rebenes pärast operatsiooni uuesti, millele järgnesid suured valud, konflikt opereerinud kirurgi ja patsiendi omaste vahel, sõit Tartu ülikooli kliinikumi ning erakorraline operatsioon seal.
Küsitav baariumsulfaat
Raissa süüdistab nüüd Ida-Viru keskhaiglat eksimises diagnoosimisel ning vales ravis. Kui naine toona Tartusse jõudis, tuvastasid meedikud soolerebendist põhjustatud ägeda kõhukelme põletiku ning Raissat opereerinud kirurg Toomas Sillakivi rääkis, et kõhuõõnde valgunud massi eemaldamist raskendas baariumsulfaat, mida patsiendile oli manustatud Ida-Viru keskhaiglas.
Baariumsulfaati kasutati kontrastainena röntgenuuringu tegemiseks ning Raissa advokaadid rõhusid kohtus asjaolule, et nii protsessil esinenud eksperdid kui ka kehtivad ravijuhendid väidavad, et seedetrakti perforatsiooniohu korral ei tohi kasutada baariumsulfaati, vaid vesilahustuvaid kontrastaineid.
Hageja on veendunud, et tänu tema viimisele Tartusse (mille eest hoolitsesid lähedased, tellides oma kulul meditsiinitranspordi), suudeti ta elu päästa.
Keskhaigla esindaja aga lükkas kõik süüdistused tagasi, väites, et mingit vajadust patsienti Tartusse viia ei olnud. "Ta oleks vajalikku abi saanud ka Ida-Viru keskhaiglas. Ja me ei tea tegelikult ju, mis oleks võinud juhtuda, kui teda Tartusse poleks viidud," sõnas Ida-Viru keskhaiglat esindav vandeadvokaat Raul Ainla.
Raissa rääkis kohtule neljapäeval toimunud viimasel istungil oma üleelamistest, mida ta peab Ida-Viru keskhaiglas ebaõnnestunud ravi tagajärjeks.
Depressioon ja valud
"Enne seda elasin aktiivset elu, tegelesin lastelastega, käisin kolm korda nädalas ujumas, kõndimas, lugesin raamatuid, mu elus oli rõõmu. Enam seda kõike teha ei saa - väsin ära," selgitas naine. Raissa sõnul on ta lisaks sellele, et pärast operatsioone veetis kuu aega Tartu ülikooli kliinikumis, pidanud olema selle juhtumi tõttu veel neljal korral haiglas statsionaarsel ravil. Lisaks sellele demonstreeriti kohtus dokumente, mis kinnitavad tervet hulka kiirabi väljakutseid. Raissa sõnul on teda vaevanud kõhuvalud ja depressioon, mistõttu ta on pidanud hakkama tarvitama antidepressante. "Ma ei saa kusagile välja minna, külastada Peterburis elavat tütart, sest mul on pidev hirm nende valuhoogude ees, et pean seetõttu jälle haiglasse minema," kurtis naine kohtus.
Keskhaigla esindaja Raul Ainla ütles, et selliste juhtumite puhul ei ole nii suurte summade nõudmine põhjendatud. "Ei ole õige, et iga haige, kellel on valud ja midagi ei meeldi, hakkab nõudma miljonit, sest igaühel, kes haiglasse satub, on vaevused," sõnas Ainla. Samuti on miljon krooni (63 912 eurot) tema kinnitusel liiga suur summa. "See ei lähe kuidagi kokku meie elustandardite ja praktikaga. See on üle küsitud. Kui kohus leiab, et oligi raviviga, siis see hüvitis ei tohiks olla nõnda solvavalt suur," sõnas ta.
Raissat esindanud vandeadvokaat Küllike Namm küsis seepeale vastu, missugune on siis õiglane hüvitise summa nende kannatuste eest. "Kahjuks pole olemas valumõõdikut," lausus ta.
Lisaks küsitud mittevaralise kahju hüvitamisele nõuab endine patsient haiglalt 1502 eurot juba tekitatud materiaalse kahju eest (ravimid, transport) ning tulevikus operatsiooni tõttu tekkida võiva materiaalse kahju eest kohtu äranägemisel.
Selles asjas on oma seisukoha andnud ka sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ravikvaliteedi komisjon, kes leidis, et juhtumis oli põhiprobleemiks suhtlemine. Komisjon arvas, et Ida-Viru keskhaigla kirurg oleks pidanud patsiendi ja tema lähedastega rohkem suhtlema, ning tegi haigla juhtkonnale ettepaneku kaaluda arsti sobivust kirurgiaosakonna juhi kohale ja suunata ta täienduskoolitusele. Praegu see kirurg enam osakonnajuhataja pole.
Kohus teeb otsuse kuu aja pärast.