Patsient võitis kohtulahingu Ida-Viru keskhaigla vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebaõnnestunud operatsiooni tõttu Ida-Viru keskhaigla kohtusse kaevanud patsient võitis vaidluse ning haigla peab pensionärile kannatuste eest hüvitist maksma.
2009. aasta oktoobris tehti Raissale (nimi muudetud) Ida-Viru keskhaiglas sapipõie eemaldamise operatsioon, mille käigus vigastati peensoolt. Vigastused õmmeldi küll kinni, kuid siiski tekkis taas soolerebend, mille tagajärjel valgus soolesisu kõhuõõnde, põhjustades kõhukelmepõletiku. Seda aga naist opereerinud Ida-Viru keskhaigla kirurg tuvastada ei suutnud ning hiljem tekkis arsti ja patsiendi sugulaste vahel konflikt, kuna kirurg keeldus naist Tartu ülikooli kliinikumi suunamast ning opereeritu lähedased tellisid selleks sõiduvahendi ja toimetasid naise omal kulul Tartusse.
Haginõue miljon krooni
Seal tuvastati Raissal äge kõhukelmepõletik ja peensoole perforatsioon ning tehti erakorraline operatsioon. Tartu arstide tööd raskendas Kohtla-Järvel röntgenuuringu käigus kontrastainena seedetrakti viidud baarium, mida on raske kõhuõõnest eemaldada. Selle asemel, et teha moodne kompuutertomograafi uuring, kus kasutatakse vesilahustuvaid kontrastaineid, otsustati Kohtla-Järvel millegipärast vananenud röntgenuuringu kasuks.
Tartus tehtud operatsioon õnnestus, kuid naise sõnul pidi ta veel taluma korduvaid haiglasolekuid ning pärast juhtunut halvenes ta tervis järsult.
Raissa nõudis oma hagis otsese, aga ka mittemateriaalse kahju hüvitamist. Viimast hindas ta 63 911, 65 eurole, ehk siis 1 miljonile kroonile, sest hagi oli esitatud, kui kehtis veel Eesti oma raha. Lisaks sellele nõudis ta hüvitist ravivea tõttu tulevikus tekkida võiva varalise kahju eest kohtu äranägemisel.
Ida-Viru keskhaigla oma süüd ei tunnistanud, väites, et haiglas tehti patsiendi heaks kõik, mis võimalik.
Kohus tuvastas haigla süü
Kohus leidis siiski, et Ida-Viru keskhaigla on süüdi.
"Kohtumenetluses tuvastas kohus, et sihtasutuses Ida-Viru keskhaigla oli olemas hagejale operatsiooni tegemise ajal ka tavalisest röntgenist palju moodsam meditsiiniseade - kompuutertomograaf -, mille abil oleks saanud hageja seisundit pärast operatsiooni hinnata palju täpsemalt kui tavalise röntgeni abil," seisab kohtuotsuses.
Kohus leidis, et kirurgi tegevuse tagajärjel jäi hagejal diagnoosimata sooleõmbluse lahtirebenemine, soolesisu kõhuõõnde valgumine ning selle tõttu kõhukelmepõletiku tekkimine, mida omakorda võimendas veel kasutatud kontrastaine - baarium. Kohus pidas tuvastatuks, et Raissa ravimisel esines nii diagnoosi- kui ka raviviga.
Lisaks leidis kohus, et haigla ei teavitanud patsienti piisavalt ning ei küsinud talt nõusolekut baariumi kasutamiseks.
Kohus asus seisukohale, et arvestades Eesti majandusolukorda, on kahjuhüvis 63 911.65 eurot tervishoiuasutusele liiga suur summa. "Kahju hüvise eesmärk ei ole mitte tervishoiuteenuse osutaja pankrotti ajamine, vaid hagejale mittevaralise kahju hüvitamine. Ka kahjustaks liiga suur kahjuhüvis teiste sihtasutuse Ida-Viru keskhaigla patsientide ja potentsiaalsete patsientide õigust kvaliteetsele arstiabile," leidis kohus. Kohus möönis, et nii suur nõue oleks täiesti kohane kõrgelt arenenud riikides, nagu näiteks USA, mitte aga Eestis.
Kaaludes, milline oleks õiglane mittevaralise kahju hüvitis Raissale, asus kohus seisukohale, et arvestada tuleks kannatusi, üleelamisi, tervislikku seisundit, aga samuti varalist seisundit.
Kohtu arvates ei ole Raissa füüsilise võimekuse vähenemine ning tervise halvenemine tingitud pelgalt haiglas tehtud raviveast, vaid ka tema vanusest. Kohus leidis, et õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest talle oleks tavalise töövõimelise Eesti inimese kolme aasta miinimumpalk, mis on 11 520 eurot.
Patsient otsusega rahul
Kohus leidis, et see summa on mõistlik, kuna naisel ei tekkinud ravivea tagajärjel jäävat tervisekahjustust ega organi kaotust, pealegi on Raissa tervisehädad kohtuistungi ajaks juba enam-vähem möödunud. "Hüvitis ei ole ilmselt koormav ka sihtasutusele Ida-Viru keskhaigla ja ei riiva üldsuse huve ning lubab sihtasutusel Ida-Viru keskhaigla ka tulevikus osutada patsientidele arstiabi," seisab kohtuotsuses.
Lisaks mõisteti haiglalt naise kasuks välja 1502 eurot varalise kahju katteks.
Raissa nõue hüvitada talle tulevikus raviveast tingituna tekkida võivad kulud jäi rahuldamata. Kohus möönis, et naisel võib tulevikus tervis halveneda ja sellega kaasneda kulutused, kuid kas see on tingitud sellest raviveast või mitte, peab igal konkreetsel juhul otsustama sellekohases menetluses.