Jõhvi on üks võimekamaid maakonnakeskusi
12. september 2013, 23:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvit edestab vaid kolm maakonnakeskust ja Kiviõli paistab silma mitmekesiste sotsiaalteenuste poolest, selgus värskest kohalike omavalitsuste võimekuse uuringust.
Regionaalministri tellimusel pani konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia viiendat aastat kokku 29 näitajast koosneva võimekuse indeksi, mis näitab, et Eesti suutlikumad piirkonnad koonduvad jätkuvalt pealinna ümbrusesse.
Nii on ootuspärane, et 15 maakonnakeskusest on kõige suutlikumad Tallinn ja Tartu, kellele järgnevad Kuressaare ja Jõhvi. Põlva, kes oli mullu Jõhvist eespool, on võimekuse tabelis kukkunud.
Kõikide kohalike omavalitsuste edetabelis on Jõhvil 15. koht, aastatel 2009-2012 oli Ida-Viru maakonnakeskus 16. positsioonil.
Hoitakse taset
"See näitab stabiilsust, seda, et suudame oma taset hoida," kommenteeris Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. "Üks asi on muidugi asukoht, mis Jõhvi kasuks mängib, ja asjaolu, et Jõhvi on üks riigi neljast regionaalkeskusest. Teiseks põhjuseks on teadlik suundumus tagada teenuste ning huvi- ja sporditegevuste rohkus."
Mitme näitajaga pääses Jõhvi vald taas Eesti kümne võimekama omavalitsuse sekka, seda kohaliku majanduse (loeb töökohtade arv, töökoha keskmine väärtus jms) ja teenuste osutamise võime osas, mida iseloomustab haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja vaba aja teenuste mitmekesisus.
Kohaliku omavalitsuse organisatsiooni näitajaga on Jõhvi Eestis lausa kolmas; selle puhul on muu hulgas arvestatud kohalikel valimistel osalemise ja kandideerimise aktiivsust ning ametnikkonna suurust.
"Ega kohaliku elaniku õnnelikkust selle tabeliga mõõta ei saa. Ma pole teadlikult analüüsinud, miks näiteks Kuressaare on võimekam ja Rakvere vähem võimekam kui Jõhvi, sest minu arusaamades on sada korda olulisem siin elavate inimeste hinnang, kas asjad liiguvad paremuse suunas või mitte," märkis Võhmar.
Kiviõli linn paistab üle-eestilises pingereas silma teenuste osutamise võime osas, olles selle näitajaga riigis viiendal kohal.
Linnapea Dmitri Dmitrijev selgitas, et pingelisele eelarvele vaatamata on püütud arendada mitmesuguseid teenuseid. Näiteks rahastatakse teist aastat linna rahakotist vähekindlustatud perede laste supikööki, mis hoolitseb sooja kõhutäie eest vaheaegadel, mil köölisöökla kehakinnitust ei paku.
"Kuigi probleeme on kõrgele tabelikohale vaatamata palju, oleme suutnud kriisi ajal leida nende lahendamiseks Euroopa Liidu toetusraha ning samal ajal vaadanud kriitilise pilguga üle oma eelarve. Tahaks teha palju rohkem, kui eelarve võimaldab," tunnistas ta.
Kütab kirgi
Kõige rohkem figureerib Ida-Viru valdu üle-eestilises kohaliku omavalitsuse finantsolukorra edetabeli eesotsas. Mäetaguse valla juhitavasse pingeritta kuuluvad nn põlevkivivaldadest veel Illuka ja Maidla, aga sinna on pääsenud ka Kohtla-Nõmme ja Toila. Kõikidel esikümnesse kuuluvatel omavalitsustel on märkimisväärne investeeringute maht elaniku kohta.
Üldise võimekuse alumisse TOP 10sse kuuluvad Ida-Virumaalt Alajõe ja pärast kolmeaastast pausi ka Lohusuu vald.
Ida-Virumaa omavalitsusliidu esimees Veikko Luhalaid nentis, et uuring on igal aastal kütnud kirgi, sest tihti ei saa omavalitsusjuhid aru, et sellega ei anta hinnangut nende tehtud tööle.
"See pole analüüs, mis on uurinud kohalike omavalitsuste otsuste kvaliteeti ja õigsust. Suuresti paneb omavalitsuse koha tabelis paika see, kus ta põllul asub: kui lähemal oaasile või oluliste kaubateede ristumiskohal, on võimekus sellest tulenevalt suurem. Aga kui põllu tagumises nurgas, siis pole seal midagi peale umbrohu."
Geomedia juht Rivo Noorkõiv ütles eile uuringut tutvustades, et mahajäämus on endiselt suurem Lõuna- ja Kagu-Eestis - valdav osa vähemvõimekatest omavalitsustest paikneb Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Ida-Viru maavanem Andres Noormägi kommenteeris, et Ida-Virumaa eelis Lõuna-Eesti ees on asukoht.
"Asume kolmnurgas Peterburi-Tallinn-Helsingi, mis on Eesti riigi arengukavas 30+ märgitud Läänemere kõige kiiremini areneva ja tähtsama majanduskeskkonnana. Kagu-Eesti jääb sellest kõrvale, meie oleme selle keskmes, nii et natukene rohkem kompetentsi ja jalad istmiku alt välja ning meil on kõik võimalused," kinnitas ta.