Ida-Viru keskhaigla uus ülemarst tuleb Tartust
17. november 2013, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel esitleti Ida-Viru keskhaigla 10. aastapäeva konverentsil uut ülemarsti Aime Keisi, kes tuleb siia Tartust nagu ka viimaseid nädalaid ametis olev Kaljo Mitt.
Kümme aastat Ida-Viru keskhaigla ülemarstina töötanud Kaljo Mitt kinnitas, et annab uuest aastast ameti üle kerge südamega.
"Oleme mõlemad Tartu ülikooli kliinikumi karastusega inimesed ning meie mõtteviis ja tõekspidamised on samasugused. Kui päris ausalt öelda, siis olin siin kliinikumi käepikendus ja tema samamoodi. Tänu sellele on võitnud nii kohalikud arstid kui patsiendid, sest pole ametkondlikke barjääre. Helistan ülikooli kliinikumi arstidele nagu oma inimestele, et ole nüüd kena ja aita," rääkis ta.
Mitt lisas, et paneb ameti maha mitmel põhjusel. "Ühelt poolt kodustel põhjustel - abikaasa tervis pole kõige parem. Teiseks olen selleks ajaks, kui ma lõpetan, olnud meditsiinis 52 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Tuleb lahkuda väärikalt, mitte anda võimalust mõelda, et saaks ometi sellest vanamehest lahti," muheles ta.
Kollektiivi liitmine
Mitt annab uuele ülemarstile üle nii vormilt kui sisult uuenenud haigla, mis tema sõnul ei tähenda, et väljakutsed oleksid otsa saanud. "Tänu uue aktiivravikorpuse valmimisele Purul on kaks eri stiili ja mentaliteediga haiglat saanud üheks. Samas tean varasemast, kui raske on kollektiivi ühtseks liita."
Mitt meenutas, et Tartu lastekliiniku eri osade ühendamine oli isegi lihtsam, sest kultuuritaust oli ühtne, aga Kohtla-Järvel on kaks kultuuri ja sellevõrra keerulisem. "Ma ei ole kunagi vene kultuurile ülevalt alla vaadanud, aga koos töötamiseks peab nii üks kui teine pool ümber häälestuma. Mõtteviisi pöörata on üldse raske ja siin pole ma seda lõpuni suutnud. See töö on veel pooleli."
Tartu ülikooli kliinikumi arstile-õppejõule, ortopeed Aime Keisile pole Ida-Virumaa võõras: ta on sündinud ja kasvanud Narvas, lõpetanud Narva eesti gümnaasiumi ja 1993. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna. "Ilmselt olen loomult ambitsioonikas ja nägin võimalust edasiarenemiseks," põhjendas ta keskhaigla ülemarstiks kandideerimist.
Oma tulevase ameti suurimat väljakutset näeb ta selles, et Ida-Viru piirkond integreerida Eesti Vabariiki ning Ida-Viru keskhaigla Eesti ja Euroopa meditsiini. "Et ei oleks nii suurt lõhet nagu praegu, et on Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti. Eelkõige on probleem keelebarjääris, ehkki kuulsin, et keskhaiglas korraldatakse pidevalt eesti keele kursusi. Peangi selgusele jõudma, mis integreerumist takistab."
Väike vahemaa
Keis leidis, et arstide puuduse leevendamiseks kohapeal tuleb vaadata nii idanaabrite kui Tartu ülikooli poole. "Kindlasti tuleb agressiivsemalt püüda Tartu ülikooli lõpetajaid Ida-Virumaale tööle meelitada."
Noorarstidega kohtudes on Keis kuulnud, et väljapoole Tallinna ja Tartut ei soovita minna tööle, kuna puudub võimalus sotsiaalseks suhtlemiseks. See on ka üks põhjus, miks need, kes ei mahu tööle kahte suuremasse linna, kipuvad Eestist lahkuma.
"Arvan, et käia kusagilt Lapimaalt kodu vahet on ju kordi kaugem kui Kohtla-Järvelt Tallinna või Tartusse. See vahemaa on ju nii väike ja haigla on kümne aastaga ikkagi väga hea üles ehitatud."
Praegu on ligi pooled Ida-Viru keskhaigla arstidest lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ning ülejäänud on saanud arstihariduse eri liiduvabariikidest.
Idapoolsetest riikidest, näiteks Venemaalt, Ukrainast ja Moldovast, on viimastel aastatel tööle võetud 28 arsti. "Nad on motiveeritud siin töötama, sest peavad siinseid töötingimusi paremaks kui kodumaal. Mõned räägivad juba eesti keelt päris ladusalt," rääkis Mitt.