Haigla ei saanud ringkonnakohtus patsiendi üle võitu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Viru keskhaigla, kes kaotades endisele patsiendile esimese astme kohtus, viis asja ringkonnakohtusse, kuid jäi ka seal kaotajaks.
Selle tavatu kohtuloo algus ulatub 2009. aasta oktoobrisse, mil Raissale (nimi muudetud) tehti Ida-Viru keskhaiglas sapipõie eemaldamise operatsioon, mille käigus vigastati peensoolt. Vigastused õmmeldi küll kinni, kuid siiski tekkis taas soolerebend, mille tagajärjel valgus soolesisu kõhuõõnde, põhjustades kõhukelmepõletiku. Seda aga naist opereerinud Ida-Viru keskhaigla kirurg tuvastada ei suutnud ning hiljem tekkis arsti ja patsiendi sugulaste vahel konflikt, kuna kirurg keeldus naist Tartu ülikooli kliinikumi suunamast ning opereeritu lähedased tellisid selleks sõiduvahendi ja toimetasid naise omal kulul Tartusse.
Elu päästeti, tervis halvenes
Seal tuvastati Raissal äge kõhukelmepõletik ja peensoole perforatsioon ning tehti erakorraline operatsioon. Tartu arstide tööd raskendas Kohtla-Järvel röntgenuuringu käigus kontrastainena seedetrakti viidud baarium, mida on raske kõhuõõnest eemaldada. Selle asemel, et teha moodne kompuutertomograafi uuring, kus kasutatakse vesilahustuvaid kontrastaineid, otsustati Kohtla-Järvel millegipärast vananenud röntgenuuringu kasuks.
Tartus tehtud operatsioon õnnestus, kuid naise sõnul pidi ta veel taluma korduvaid haiglasolekuid ning pärast juhtunut halvenes ta tervis järsult.
Raissa nõudis oma hagis otsese, aga ka mittemateriaalse kahju hüvitamist. Viimast hindas ta 63 911,65 eurole ehk siis tollases vääringus 1 miljonile kroonile.
Ida-Viru keskhaigla oma süüd ei tunnistanud, väites, et haiglas tehti patsiendi heaks kõik, mis võimalik.
Kohus tuvastas haigla süü
Kohus leidis siiski, et Ida-Viru keskhaigla on süüdi.
"Kohtumenetluses tuvastas kohus, et sihtasutuses Ida-Viru keskhaigla oli olemas hagejale operatsiooni tegemise ajal ka tavalisest röntgenist palju moodsam meditsiiniseade - kompuutertomograaf -, mille abil oleks saanud hageja seisundit pärast operatsiooni hinnata palju täpsemalt kui tavalise röntgeni abil," seisab kohtuotsuses.
Kohus leidis, et kirurgi tegevuse tagajärjel jäi hagejal diagnoosimata sooleõmbluse lahtirebenemine, soolesisu kõhuõõnde valgumine ning selle tõttu kõhukelmepõletiku tekkimine, mida omakorda võimendas veel kasutatud kontrastaine - baarium. Kohus pidas tuvastatuks, et Raissa ravimisel esines nii diagnoosi- kui ka raviviga.
Peale selle on kohus seisukohal, et haigla ei teavitanud patsienti piisavalt ning ei küsinud talt nõusolekut baariumi kasutamiseks.
Maakohus leidis, et õiglane hüvitis mittevaralise kahju eest talle oleks tavalise töövõimelise Eesti inimese kolme aasta miinimumpalk, mis on 11 520 eurot, ning mõistis selle naise kasuks välja. Samuti mõisteti haiglalt patsiendi kasuks 1502 eurot varalise kahju katteks. Kohtukulud jäid aga poolte kanda.
Mõlemad kaebasid edasi
Sellise otsusega polnud rahul ei haigla ega patsient.
Keskhaigla väitis oma appellatsioonkaebuses, et asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud, et kostja poolt raviteenuse osutamisel esines diagnostika- või raviviga. Haigla väitel on tõendid vastuolulised ja hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist, kostja süüd, kahju tekkimist ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Ka ei ole hageja haigla arvates tõendanud, et kahju tekkimine oli ettenähtav. Haigla taotles uue otsuse tegemist, millega jäetaks hagi rahuldamata.
Raissa ei olnud aga rahul, et kohus jättis kulud poolte kanda, ja kaebas ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu istungil täpsustas naine, et taotleb hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. See annab aga õiguse kohaldada seadusepügalat, mille kohaselt kannab kohtukulud kaotaja pool. Kuna aga lisandus veel varaline kahju, siis siin pidi patsient osa kohtukuludest ise kandma. Kõigist kohtukuludest jäeti seega Raissa kanda 11%, ülejäänu mõisteti välja Ida-Viru keskhaiglalt.
Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtuga ning leidis samuti, et haigla tegevuses esines nii ravi- kui diagnoosiviga ning peale selle rikkus kostja patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustust. Ringkonnakohus nõustus Raissaga, et rikkumise asjaolusid arvestades tegutses haigla raviarst Mihhail Ižnin hooletult. Seega jättis ringkonnakohus ülejäänud osas Viru maakohtu otsuse jõusse.