Töötus väheneb kiiremini linnades
23. jaanuar 2014, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal vähenes tööpuudus Ida-Virumaal kaks protsenti: linnades lisandus uusi töökohti ja maapiirkondade elanikud on muutunud liikuvamaks.
Mullu detsembri lõpus ulatus töötuse määr Ida-Virumaal 8,7 protsendini, olles vaid pisut väiksem kui Valgamaal. Töötuse määr vähenes eelmisel aastal 2 protsenti ja detsembri lõpu seisuga oli arvel 6798 inimest.
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk kommenteeris, et tööpuuduse langus oli ootuspärane ja arvatust isegi veidi suurem. "Ise eeldasin, et töötus väheneb ühe protsendi võrra, sest eelmisesse aastasse jäid Viru kaevanduse koondamised ja mõju avaldas ka Aidu karjääri sulgemine 2012. aasta suvel."
Kui võrrelda 2012. ja 2013. aasta detsembri töötute arvu kohalike omavalitsuste lõikes, ilmnevad suuremad muutused linnades. Esirinnas on Sillamäe, kus 2012. aasta detsembris oli arvel 634 inimest, aasta hiljem ligemale 30 protsenti vähem.
Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe sõnul kajastus töötuse vähenemine selles, et toimetulekutoetusi jäi üle. "See on positiivne ja näitab, et inimesed ei taha enam olla töötud. Ja kui kodukohas sobivat rakendust ei leita, minnakse kaugemale. Hommikuti sõites on näha, et liiklus on väga tihe nii Tallinna kui Narva suunal."
Avardatakse piire
Töötus vähenes kõikides maakonna linnades, samas on valdu, kus töötute arv on jäänud samaks. Suurimaks erandiks on Tudulinna, kus aastaga vähenes registreeritud töötute arv 19-lt 10-le ehk ligemale poole võrra.
Teelahk märkis, et kui linnades on tulnud tööandjaid juurde või on olemasolevad tegevust laiendanud, siis maapiirkondades on inimesed pigem mobiilsemaks muutunud.
"Kui tahta näiteks Tudulinnas kaugsõiduautojuhi tööd, siis võibki jääda kohapeal seda otsima, sest teatavasti seal transpordi- ja logistikafirmasid ei ole. Nii et tuleb arvardada piire, kuigi see on keeruline, sest vahemaad on suured."
Tudulinna vallavanem Andrus Toss ei usu, et kõik need inimesed on vahepeal tööle saanud.
"Piirkonda pole tööandjaid juurde tulnud. Minnakse sinna, kus tööd saab, kas naabervalda või lähematesse linnadesse. Tean, et mõni töötu on end vallast välja kirjutanud. Osa on end töötukassas arvelt maha võtnud, sest väikese raha eest on ebamugav 50 kilomeetri kaugusel konsultandi juures käia," rääkis ta. Samal ajal pole ettevõtteid Tudulinna kandis ka vähemaks jäänud, lisas Toss. "Nälgiv stabiilsus on asja nimi."
Vallavanema hinnangul on töötukassa tubli ja kogu aeg areneb, aga rohkem tuleks mõelda maainimeste vajadustele.
"Näiteks kui töötu läheb Jõhvi või Tartusse koolitusele, siis saab sõidukompensatsiooni tagantjärele. Peab ikka kuldne sponsor olema, et töötul oleks bussiraha kohe endal võtta."
Maainimesele lähemale
Teelahk nõustus, et töötukassa peab minema maainimestele lähemale. Nii korraldati eelmisel aastal Iisakus infoseminar, kuhu kutsuti lõunaregiooni omavalitsused ja tööandjad.
"Rääkisime töötukassa võimalustest piirkonna töötute aktiviseerimisel. Esimesena võttis ideest kinni Avinurme vald, kus praegu on käimas tööharjutus ning inimesed ei pea sõitma seda teenust linna saama. Eesmärk ei ole ühekordne üritus, vaid pikaajaline koostöö ja partnerlus maapiirkondade omavalitsustega, mis on meie järgmine väljakutse."
Äsja pöördus töötukassa poole Alajõe uus vallavanem Vitali Borodin, kes sai innustust Avinurme eeskujust. Ka koostöös Alajõega loodetakse jõuda tööharjutuseni. Teelahk kinnitas, et kõik sellised ettevõtmised on nn rätsepatöö ning tegevused lepitakse kokku valla vajadusi ja omapära silmas pidades.
Olukorras, kus klientide arv jääb pidevalt väiksemaks, on töötukassal rohkem mahti olemasolevatele pühenduda, olgu nad siis maalt või linnast.
"Kui klient on pikalt arvel, siis võtame ta n-ö käsile. Vajaduse korral tuleme kokku ja teeme juhtumikoosoleku, kus mitu spetsialisti vaatavad, kuidas me saame teda aidata. See ei sõltu ainult meist, vaid ka kliendist, millal ta kaasa tuleb.
Kui klient on pikka aega olnud töötu, siis alguses tal on vastumeelsus, et mida te tahate minust saada. Sel hetkel ta ei adu, et töölesaamine oleks temale parim lahendus," rääkis Teelahk.
Näiteks võeti hiljuti luubi alla kena 40aastane naisterahvas, kes otsib tööd klienditeenindajana ja on saanud selles valdkonnas töötukassa vahendusel 51 tööpakkumist.
"Ta ütleb, et keegi teda ei taha, aga see on 51 tööandja puhul ebatõenäoline. Mõnikord aitab sel puhul lisnõustamine, aga ka vestlus kliendiga mitme spetsialisti juuresolekul: äkki on mingid probleemid, mida me ei tea ja mida saab lihtsalt kõrvaldada," selgitas Teelahk.