Omavalitsusliidu keskkonnafond otsib uut nägu ja sisu
10. märts 2014, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse aastat tagasi maakonna omavalitsusliidu juurde asutatud keskkonnafondile tahetakse anda avaram sisu, mis hõlmaks lisaks üksikute projektide toetamisele ka põhjalikumate uuringute tegemist.
2007. aasta suvel asutas Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) keskkonnafondi, et teha koostööd maakonna omavalitsuste keskkonnaprobleemide lahendamisel. Algatus tuli põlevkivivaldadelt, kes olid valmis eraldama osa laekuvast põlevkivi ressursimaksust ühiste eesmärkide jaoks. IVOLi liikmed võisid fondist taotleda toetust keskkonnaprojektide omaosaluse katmiseks kuni poole summa ulatuses. Esimestel aastatel toetati näiteks Jõhvi valla Linna küla kuivendamist, Küttejõu karjääri põlengualade korrastamist, kaevandusmuuseumi veekõrvaldust ja Vitsiku küla joogiveevarustust. Mullused toetused läksid Puru sademeveekanalisatsioonile ning Kiviõli seiklusturismikeskusele.
Algne ind vaibus
Algusaastatel aitasid fondi raha koguda viis põlevkivivalda - Illuka, Kohtla, Mäetaguse, Toila ja Vaivara -, kes eraldasid sinna vastavalt kokkuleppele osa vallale laekunud kaevandamisega seotud tasust.
"Konkreetset summat polnud määratud, aluseks oli teatud protsent laekuvast keskkonnatasust. Eeldus oli, et fondis oleva summa hoiame miljoni krooni piires, nii et aastati oli see protsent erisugune," rääkis IVOLi esimees ja Vaivara valla volikogu esimees Veikko Luhalaid.
Fondi loomise aegsest plaanist, et jõudumööda toetavad fondi ka teised omavalitsused, et raha lisandub ka annetustest ja ettevõtlusest, asja ei saanud, aga põlevkivivallad kandsid oma osa kenasti üle. Kuni eelmise aastani, kui oma osa maksid fondi üksnes Mäetaguse ja Vaivara vald. Tänavuses eelarves Mäetaguse seda makset enam ette ei näe.
Veikko Luhalaid ütles põlevkivivaldade mulluse passiivsuse põhjusteks kasina selguse ja konkreetsuse fondi juhtimisel ning ka selle, et viimaste rahaeralduste sihipärasus jäi mõne omavalitsuse jaoks küsitavaks.
"Eks selline suhtumine näitab ka meie vähest solidaarsust," tõdes ta.
VKG valmis kaasa lööma
Luhalaid ütles, et kuigi jutuks on olnud ka keskkonnafondi tegevuse võimalik lõpetamine, ollakse esialgu siiski jätkamise poolt. Seda nii, et asjale antakse pisut teistsugune ja märksa avaram sisu.
"Oleme meie põlevkiviettevõtjatega arutanud, et ka nemad võiksid selles fondis osaleda, ning Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia on öelnud, et nad on põhimõtteliselt sellega nõus. Fondile tuleb anda teine formaat ehk omavalitsuste projektide kaasrahastamine ei saa olla enam peamine. Oleme rääkinud põhjalikumatest uuringutest fondi toel - põlevkivi eelmise arengukavaga ette nähtud uuringud on ju seni ikka tegemata. Kui keskkonnaministeerium endale võetud kohustusi ei täida, siis tuleb meil need meile väga olulised uuringud endil tellida."
Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann ütles, et VKG on keskkonnaprojektides osalemisest huvitatud. "See on meile missiooni küsimus. Omavalitsuste võimekus teatud projekte ellu viia on piiratud - ma ei pea silmas ainult raha, vaid ka kompetentsi, millega oleme samuti valmis toetama. Alustada tuleks suurematest projektidest: kõigepealt elementaarsed uuringud, edasi juba majandus- ja tasuvusuuringud, koostada finantseerimisskeem ja siis asuda raha taotlema. Koostöö IVOLiga võiks selles osas tulemuslik olla."
Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov kinnitas, et kuigi eelmise aasta fondimakse jäi tegemata, on vald kindlasti valmis keskkonnafondis ka edaspidi osalema. "Asi ise on ju hea, see tuleb lihtsalt vahepeal muutunud ajaga kooskõlla viia."
Teist aastat põlevkivivaldade sekka kuuluva Iisaku vallavanem Raivo Raap lubas, et Iisaku käitub samamoodi nagu teised vallad ning on samuti valmis fondi oma osa andma. "See fond võiks edasi elada küll, ainult et vajadused ja eesmärgid tuleb täpsustada."