Lauristin taunis hirmu külvamist

Marju Lauristini sõnul ei tohiks end lasta heidutada ei Vene propagandast ega ka nendest inimestest, kes külvavad paanikat Eesti poole pealt. Foto: Matti Kämärä

Ukraina sündmustega on Eestis esile kerkinud inimesi, kes tekitavad hirmu nii eesti- kui venekeelse elanikkonna hulgas. "Hirm on väga halb nõuandja ning tekitab usaldamatust," rõhutas TTÜ Virumaa kolledžis esinenud sotsioloog Marju Lauristin.

Põhjaranniku küsimuse peale, milline võiks olla tulemus, kui Ida-Virumaal korraldataks nagu Krimmis referendum, arvas Tartu ülikooli sotsioloogiaprofessor, et see oleks Eestile soodne.

"Senine kogemus ja ka küsitlused näitavad, et nende inimeste hulk, kes end tõepoolest aktiivselt Venemaaga seovad, on suhteliselt väike. Venekeelse elanikkonna hulgas on üle poole neid, kellel on selgelt olemas Eesti identiteet. Sellepärast ma ei arva, et siin oleks võimalik selline referendumi tulemus nagu Krimmis," ütles Lauristin.

Tema sõnul ei tohiks end lasta heidutada ei Vene propagandast ega ka nendest inimestest, kes külvavad paanikat Eesti poole pealt. "Mina olen küll meie uuringutest lähtudes üsna kindel, et Vene propagandale on meie kohalik venelane juba nagu märg sammal, mis nii lihtsalt ei sütti. Kui just pole tõepoolest tegemist ette valmistatud jõhkra provokatsiooniga."

Umbusk takistab

Lauristin tuletas meelde, et Eesti kodakondsus on rohkem kui 200 000 venekeelsel elanikul, kellest 140 000-150 000 samastavad end Eesti riigiga samamoodi nagu eestlased. "Aga kui tihti me seda arvestame ja kui sageli me räägime kõikidest venelastest ühtemoodi? Väga palju takistab lõimumist just umbusk, kui kumbki pool ei märka, et midagi on muutunud."

Eesti kodanikest venekeelsete elanike tugevat Eesti identiteeti näitavad uuringud, mille põhjal tehti ettepanekud uue lõimumisprogrammi jaoks aastateks 2014-2020, mille uus valitsus võtab loodetavasti kiiresti vastu, märkis professor.

Ta tõi välja, et isegi rohkem kui 100 000 Venemaa kodaniku hulgas on üllatuslikult palju neid, kes tunnevad, et Eesti on nende ainus kodumaa - tervelt viiendik. 27 protsenti siin elavatest Venemaa kodanikest ei seo end aga Eestiga kuidagi.

"Kogu venekeelse elanikkonna hulgas on 16 protsenti selliseid, kes ei taju, et elavad Eestis - peamiselt vanemad inimesed, kes elavad valdavalt Narvas. Nii et neid pole sugugi enamus, nagu võib mulje jääda. Pilt on palju kirjum kui me eeldame ning ainult rahvuse ja passi järgi ei saa otsustada, kui tihedalt on keegi Eestiga seotud," rääkis Lauristin.

Hästi lõimunuid on rohkem noorema elanikkonna hulgas, samas teevad sotsioloogi murelikuks 15-24aastased venekeelsed noored. "Kolmandas põlvkonnas tulevad äkki tagasi konfliktihoiakud. 15-24aastaste hulgas suureneb rühm, kes lõpetavad Eesti Vabariigis põhikooli ja oskavad eesti keelt, aga valivad teadlikult Vene kodakondsuse."

Lauristini meelest tuleks uuesti kaaluda õiguskantsleri kunagist ettepanekut, et Eestis sündinud noored saaksid automaatselt Eesti kodakondsuse ning peaksid tegema avalduse siis, kui nad seda ei soovi. Praegu on vastupidi.

Kodanikukasvatusele suurem rõhk

Suurt lünka näeb sotsioloog kodanikukasvatuses. "Põhikoolis peaks ühiskonnaõpetusse hoopis teisiti suhtuma. Praegu antakse selles tunnis sageli formaalseid teadmisi ega räägita sellest, kuidas saab noor inimene end ühiskonnas teostada ja kujuneda aktiivseks ühiskonnaliikmeks."

Lauristin tõi näiteks kohtumise ühe Narva kooli õpilastega. Küsimusele, kuhu nad soovivad minna edasi õppima, tuli vastuseks Taani. Küsimuse peale, miks mitte Tartusse, kõlas selgituseks: "Õpetajad ütlevad, et me ei saa sinna niikuinii sisse. Ja kui saaksimegi, ei leiaks Eestis rakendust."

Kui Lauristin tõi näiteks, et Eesti üks armastatumaid jalgpallureid on Konstantin Vassiljev, polnud Narva noored temast kuulnudki. Nagu ilmselt ka Tanjast, kes sel aastal Eestit "Eurovisioonil" esindab. "Mis ühiskonnaõpetus see selline on? Kui kasutatakse eestlastele kirjutatud õpikuid, siis ei tule positiivset hoiakute muutust."

Aga muutust oleks vaja, sest Eesti kuvand on koolinoorte silmis külm, võõras ja ebasõbralik. Erinevalt vanemaealisest venekeelsest elanikkonnast, kes peab Eestit sarnaselt eestlastega pigem puhtaks, omaks, soojaks ja turvaliseks. "See on emotsionaalne tunnetus ja seda ei saa formaalse eesti keele õpetamisega lahendada. Loodan, et Jevgeni Ossinovski haridus- ja teadusministrina hakkab selle teemaga tegelema."

Lauristin viibis eile Kohtla-Järvel TTÜ Virumaa kolledži kutsel, esinedes seminaril "Iga inimene on oluline, iga rahvus on eriline!".