Ärimehed tunnevad muret nii Eesti valitsuse kui Venemaa sanktsioonide pärast
16. mai 2014, 01:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna "transiit" nimetati eilsel Narva ärikonverentsil neetuks, kuna räägitud on sellel teemal palju, asjad lähevad aga aina halvemini. Mõttevahetuse korraldaja kontsern Äripäev kutsus ettekandeid tegema mitu suurettevõtet, kes ajavad asju Venemaa partneritega.
Ärimehed kritiseerisid oma sõnavõttudes valitsust, ent majandus- ja taristuminister Urve Palo oli selleks ajaks oma optimistliku sissejuhatava kõne juba ära pidanud ja konverentsisaalist lahkunud.
Investorid õpetavad valitsejaid
Transiidiettevõtte DBT juhatuse esimees Aleksandr Volohhonski on kindel, et Ida-Virumaa või mis tahes piirkonna arenguks on eeskätt oluline omada konkreetset ettekujutust, kuidas see hakkab välja nägema 20-25 aasta pärast. Alates inimeste ja lasteaedade arvust, lõpetades palgatasemega.
"Tagantjärele mõistate, mida tuleb teha praegu," ütles Volohhonski, pöördudes ka esimeses reas istunud maavanema Andres Noormäe poole. "Tõestage, et teil on parem regioon kui naabril, ning inimesed ja investeeringud tulevad. Õppige neid investeeringuid stabiilselt kaitsma."
Alexela Groupi juhatuse liige ja üks omanikke Heiti Hääl rääkis peamiselt põlevkivitöötluse teemal, millega ta soetatud Kiviõli keemiakombinaadis hõivatud on. Hääle sõnul on Eestis üks investeerija riske halvasti ennustatav maksupoliitika.
"Kui oletatav tähtaeg, mille jooksul su investeeringud ära tasuvad, on 15 aastat ja nende eluiga 30-40 aastat, sulle aga räägitakse su maksukuludest vaid aasta ette, siis sellistes tingimustes saab investeerimisotsuse vastu võtta vaid purjakil olles." Hääl loodab, et valitsus läheneb tulevikus põlevkivitöötlejate maksude küsimusele arukamalt, et seda tööstusharu mitte kaotada, mis oleks iseäranis halb just Ida-Virumaal.
Hääl arvab, et valitsejad mõtlevad pigem sellest, kuidas enne järjekordseid valimisi rohkem hääli saada − koguvad raha näiteks lapsetoetuse suurendamiseks. "Ma annaks hea meelega ise kõigile 30 eurot, et valitsus ei tegeleks lollustega," ütles ta südametäiega.
Sanktsioonid on mitmeti mõistetavad
Narva ärikonverentsil tõstatusid ka lääne ja Venemaa suhete kriisi ning sellest tulenevate majandussanktsioonide küsimused. Eespool mainitud Aleksandr Volohhonski leiab, et Eesti valitsus suhtub sellesse küsimusse mõtlematult.
"Kui palju hinnanguid anti proua ministrile regioonidest, mis näitasid, kui palju regioonid sanktsioonide kehtestamisega kaotasid. Mina ei anna hinnangut, kas sanktsioone on vaja või ei, kuid küsimus on muus: iga ametnik peab langetama otsuseid, tuginedes täielikule informatsioonile. Seda infot ei ole. Mina olen kokku puutunud ka eelmise ministriga − tallegi ei kantud tööstusharu probleemidest täies ulatuses ette," ütles ärimees.
Kas kurikuulsad sanktsioonid on Alexela transiidiga seotud äri juba praegu kuidagi mõjutanud?
"Seni mitte," vastas kaasomanik Heiti Hääl. "Lepinguid sõlmitakse tavaliselt vähemalt aastaks, kalendriaastaks. Aga tuleval aastal paremaks ei lähe, see on üks mis kindel."
Tööstussfääris on sellega natuke kergem, vähemalt Ida-Viru Tööstusalade Arendamise SA struktuuri kuuluva Narva tootmis- ja logistikapargi juhi Vadim Orlovi ettekande põhjal otsustades. Ta rääkis, et need investorid-töösturid, kes Narva tulevad, on üsnagi poliitikakauged. "Me ei räägi nendega üldse poliitikast," märkis Orlov, vastates küsimusele, nagu oleks Venemaa kapital Eesti iseseisvusele ohtlik.
Patriarh Vähi kui vana rahu ise
Üle-eestilise poliitilise ja ettevõtlustarkuse võrdkujuks olev Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähigi puudutas Narva konverentsil Eesti suhteid Venemaaga. Ta soovitas mitte paanitseda selle pärast, nagu kavatsetakse Eestit kohe rünnata.
"Tuleb rahu säilitada. Kui külvata paanikat ja hüsteeriat Ida-Virumaal, on selle mõju siin palju suurem kui Tallinnas."
Seejärel kõneles Vähi transiidist, soovitades kõigil pilku gloobusele heita: "Gloobusel on näha, et transiit ei lahku Eestist kunagi." Sillamäe sadama edust ta rääkida ei soovinud, kuna probleemidest olevat tal käepärasem kõnelda: "Parem on tekitada kaastunnet kui kadedust," pani ta kogunenud muhelema.
Veidi hiljem rääkis Tiit Vähi aga Põhjarannikule, et näeb Sillamäe sadama äris, mis kuulub võrdselt nii eesti kui vene ärimeestele, ajutisi raskusi tekkimas.
"Kuidas neist raskustest üle saada? Tuleb end kiiremini liigutada ning rääkida mitte riigiametite, vaid ärimeestega. Ma ei usu blokaadi ja sellesse, et kusagile Narva püstitatakse müür nagu Berliinis. Jah, praegu valitseb kriis suuresti just suhetes, aga ma arvan, et seda ärgitab tagant propaganda. Faktiliselt ei tunneta ma praegu mingeid takistusi, et ajada äri Venemaal," kinnitas Vähi ning lisas, et seda küsimust on ta arutanud ka Vene äripartnerite Andrei Katkovi ja Jevgeni Maloviga.