Ida-Viru keskhaiglas avati taastus- ja hooldusravikliiniku uus keskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates tänasest hakkavad Ida-Viru keskhaigla patsiendid, kes vajavad taastus- ja hooldusravi, asuma uutes ruumides, kus on loodud nüüdisaegsed tingimused nii haigetele kui ka haigla personalile.
Haigla ülemarsti Aime Keisi sõnul annab uue osakonna avamine võimaluse paljudel aktiivravi läbinud patsientidel ravi jätkata või saada hooldust statsionaaris, kus personal saab patsiente jälgida ning nende tervislikku seisundit hinnata. See võimaldab ka nende patsientide perede koormust vähendada.
Keskus asub Kohtla-Järve Järve linnaosas haigla endise aktiivravikorpuse hoones. Esimesel korrusel on 10 kohta taastusravi vajavatele patsientidele, teisel ja kolmandal korrusel on 50 hooldusravi kohta. Kõik palatid on 1-2kohalised, igas palatis on dušš ja tualett, kus on loodud kõik tingimused mitmesuguseid haigusi põdevatele patsientidele. Igas palatis on ka televiisor.
"Me oleme regiooni ainus haigla, kus hoolduspalatites on nüüd olemas hapnik," rääkis uhkusega taastus- ja hooldusravikliiniku juhataja Eveli Petrovits. "See on väga oluline, kuna paljud patsiendid tulevad meie juurde pärast põetud kopsupõletikku, insulti, infarkti ning vajavad lisahapnikku."
Paranenud on ka füsioteraapia võimalused − hooldusravil viibivatele patsientidele on sisse seatud spetsiaalne saal, kus on käimisrada, veloergomeeter ja muu taastumiseks vajalik varustus.
Uus on osakonnas see, et patsiendid võivad soovi korral käia söömas sööklas, kus on olemas külmkapp ja mikrolaineahi.
Infarkt tabab üha nooremaid inimesi
Eveli Petrovitsi sõnul suunatakse kõige sagedamini sellesse osakonda patsiendid, kes on üle elanud peaaju insuldi või südameinfarkti. Kuid on ka neid, kes tulevad siia pärast liigeseoperatsioone, rasket kopsupõletikku või hingamisteede haigusi, samuti traumasid.
Patsientide vanus on väga erisugune. "Kahjuks tabab tänapäeval infarkt üha nooremaid inimesi. Meil on olnud isegi 40aastasi patsiente," märkis Petrovits. "Kuid meil on olnud ka üle 100 aasta vanuseid patsiente, kes tegelesid aktiivselt kehakultuuriga, olid kõigile eeskujuks ning läksid koju omal jalal."
Keskusesse pääseb mitte ainult haiglast, vaid ka perearsti saatekirjaga, näiteks kui inimene on kodus ning vajab meditsiiniõe teenuseid, sidumist ja hooldust.
Esimesed kolm päeva on patsientidele tasuta, alates neljandast päevast peavad nad maksma 7,38 eurot ööpäevas − see on 15 protsenti teenuse kogumaksumusest. 85 protsenti tasub haigekassa. Patsient võib ravil olla kuni 60 päeva, ent kui ta on raskes seisundis, näiteks koomas, siis haigla taotlusel võib haigekassa tasuda tema seal viibimise eest veel kuni 60 päeva ulatuses.
Korpuse renoveerimine läks maksma 1,66 miljonit eurot, sellest 1,12 miljonit eraldas Euroopa Liidu regionaalarengu fond.
Ida-Viru keskhaigla nõukogu esimehe Valeri Korbi sõnul püüab haigla järgmisel aastal leida vahendeid uueks ehituseks − et teha veel üks ravikorpus Ahtmesse.