Kahtlused hanke fiktiivsuses leidsid osaliselt kinnitust
10. detsember 2014, 21:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva-Jõesuu linnavalitsuse korraldatud hange veetorustiku ja kanalisatsiooni paigaldamiseks Vabaduse 44 asuva elumaja juurde tunnistati nurjunuks, kuna nimetatud tööd oli keegi juba ära teinud. Hanke läbikukkumine tõi ilmsiks ka kuurortlinna juhatuses küpsenud juhtimiskriisi.
Narva ettevõtja, kes ei soovinud oma nime avalikustada, kuid kelle nimi on Põhjaranniku toimetusele teada, rääkis, et Narva-Jõesuus välja kuulutatud hange tundub fiktiivne: ta tundis huvi konkursi tingimuste vastu ja helistas kuulutuses märgitud kontakttelefonil, sealt aga öeldi talle otse, et tegelikult pole midagi teha vaja. Jutt on hankest, mille raames oodati pakkumisi vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks Vabaduse 44 asuva maja juurde.
"Ma tahtsin lisainfot saada," rääkis ettevõtja. "Aga mulle öeldi, et olukord on selline, et tööd on juba tehtud ja linnal on vaja lihtsalt hange läbi viia. See on ju täielik nonsenss!"
Vaatamata sellele, et ettevõtjat säärasel moel "ümber veendi", avaldati linna veebilehel kuulutus hankekonkursi toimumise kohta ning pakkumiste esitamise tähtaeg sai läbi 8. detsembril.
Narva-Jõesuu linnavalitsuses ei kommenteeritud tekkinud kahemõttelist olukorda kuni eilseni mitte kuidagi. Eile aga tunnistati nimetatud hange ametlikult nurjunuks, vaatamata sellele, et sinna oli laekunud seitse pakkumist. Ümbrikud pakkumistega tagastatakse ettevõtjatele.
Alustati distsiplinaarmenetlust
Eile toimunud linna hankekomisjoni koosolekul sõnastati konkursi nurjumise põhjused: omal soovil lahkus komisjonist üks selle liikmetest − linnavalitsuse finantsjuht Anžela Jakutova −; komisjoni esimehe, abilinnapea Kalle Kekki suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus; ehitusjärelevalve inspektor avastas väidetavalt ehitusplatsilt ebaseadusliku tegevuse.
Narva-Jõesuu linnapea Iraida Tšubenko ütles Põhjarannikule, et vastust peab andma abilinnapea Kalle Kekki, kuid tollelt ei ole isegi temal endal õnnestunud infot saada.
"Tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus," märkis linnapea. "Ta tutvus käskkirjaga 4. detsembril."
Abilinnapea suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus puudutab muu hulgas hangete küsimust. Kekki ise ei taha sellest rääkida.
"Ma kirjutasin talle [linnapea Tšubenkole] selgitused kuuel lehel, peale selle 28 lisa ligikaudu sajal lehel − las ta analüüsib," ütles ilmselgelt ärritunud abilinnapea.
Nurjunud hankest rääkides kirjeldas Kalle Kekki olukorda nii: ehitusjärelevalve inspektor avastas novembris, et väidetaval ehitusplatsil tehti kaevetöid, ehkki linn ei olnud selleks luba väljastanud ega olnud ka ise neid töid kelleltki tellinud. "Ehitusjärelevalve inspektor on algatanud järelevalve menetluse süüdlaste väljaselgitamiseks," teatas abilinnapea.
Juhtimiskriis
Üks Narva-Jõesuu linnavolikogu opositsiooniliidritest Tatjana Pagajeva rääkis, et tema tähelepanekute kohaselt ei klappinud linnapea Iraida Tšubenko ja palju kogenuma abilinnapea koostöö juba esimestest päevadest, mil Tšubenko aasta tagasi ametisse asus.
"Kogu see aasta käib mingi tühja-tähjaga tegelemine: võitlused, kahtlustused, ametijuurdlused Kalle Kekki suhtes. (...) See ei tule linnale kasuks," on Pagajeva veendunud.
Tema sõnul arutatakse skandaalselt läbi kukkunud ehitushanget 17. detsembril toimuval linnavolikogu istungil. Samal istungil on kavas avaldada umbusaldust linnavolikogu esimehele ja aseesimehele − Heikki Johannesele ja Igor Moškovile. Opositsioon on veendunud, et viimased ei tule oma ülesannetega toime ning juhivad volikogu tööd halvasti.
Pagajeva arvab, et umbusaldust väärib ka linnapea, kuna linnavalitsuse töö on samuti halvasti korraldatud, kuid käesoleval aastal umbusaldusavalduseni asi siiski ei jõua.