Kolonelleitnant Arno Kruusmann tuli juhtima ühte pataljoni, aga lahkus hoopis teisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolonelleitnant Arno Kruusmanni sõnul on paar suurt teemade plokki, millega ta oma ametiajal tegeles ning mille jätkamist ta uuelt ülemalt ootab.
Kolonelleitnant Arno Kruusmanni sõnul on paar suurt teemade plokki, millega ta oma ametiajal tegeles ning mille jätkamist ta uuelt ülemalt ootab. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Neli aastat Viru pataljoni juhtinud Arno Kruusmann tõdeb, et kõige suurem väljakutse nende aastate jooksul oli kergjalaväepataljoni ümberkorraldamine mehhaniseeritud pataljoniks nii, et säilitada kogu perioodi vältel pataljoni lahinguvalmidus. Sellega saadi hakkama väga hästi, nagu ka kogu linnaku, aga ka inimeste arendamisega, mistõttu saab senine pealik südamerahus oma järeltulija, kolonelleitnant Tarvo Lugaga töökohad ära vahetada ning asuda tema asemel jalaväeinspektori ametikohale.

Millised olid neli aastat pataljoniülemana? 

Lihtsalt maakeeli väljendudes hästi ülesannete- või teguderohked. Selle kolme aasta sees tuli üle minna sisuliselt uuele võimele: kergjalaväepataljonist on saanud mehhaniseeritud pataljon. Selle loomise protsess on praeguseks lõpule jõudnud ja hinnatud ka lahinguvalmiks. 

Tagasi üles