Laupäevase laulu- ja tantsupeo rongkäigu eel on ilmselt kõige kuumem veebiotsing ilmateade, mis annab segaseid signaale. 

Norralaste ilmateade lubab sadu alates kella kahest, aga Kohtla-Järve tantsijad otsustavad uskuda Ventuskyt, mida pidid oma töös kasutama piirivalvurid ja mis on osutunud vähemalt tantsupeo ajal väga täpseks. Ja see näitab terveks laupäevaks pealinnas täiesti kuiva ilma.

Rongkäigus ja laulupeol nägi erakordselt palju sinimustvalgeid lippe.

FOTO: Matti Kämärä

Helilooja ja dirigendi Pärt Uusbergi paar päeva tagasi öeldu, et me oleme oma muusikaga võimelised ilma parandama, saabki tõeks. Ilm püsib kuiv nii rongkäigu ja laulupeo esimese kontserdi ajal kui ka pühapäeval, mil lauluväljakul on üle saja tuhande inimese ning turvalisuse kaalutlustel piletite müük peo ajal lõpetatakse. See juhtub esimest korda laulupidude ajaloos, rõhutades justkui veelgi tänavuse peo erilisust.

Talongide lugemise meister

Suure peo juurde ei käi ainult kaunid laulud ja tantsud, vaid ka miljon olmeküsimust. Ida-Virumaa taidlejatel lahendab neid laulu- ja tantsupeo maakonna kuraator Erika Kõllo.

Kõllo meenutab, et veel eelmisel üldpeol loeti staabis päevade viisi eri värvi talonge, nii et neilt ei saanud pilkugi tõsta. "Lugesime talonge koolimajadesse ja väljakutele. See oli kohutav töö."

Viimasel noortepeol sai koolimajade sööklates juba talongivabalt süüa ja seegi kord jagati kollektiividele talonge vaid lauluväljaku ja Kalevi staadioni toidukordadeks. 

Ida-Viru lauljad, tantsijad ja pillimängijad mahutati seekord kolme Lasnamäe koolimajja ning staabitööd korraldasid kohalike omavalitsuste kultuuritöötajad. Omavalitsustel tuli koolimajadesse leida ka meedikud ja turvamehed, kelle töö tasustas laulu- ja tantsupeo sihtasutus.

Kõllo ise juhatas vägesid Laagna gümnaasiumis, kus ööbisid põhiliselt tantsijad. "On inimesi, kes käivad staabis vabatahtlikult abis, näiteks Anne Võsu oma pojaga. Ta võtab puhkuse ja lihtsalt tuleb − see on tõeline hea tahte avaldus."

Iidoli patsutus

Ajalooliselt suur on ka laulu- ja tantsupeol osalejate arv − üle 35 000. Aga kõige erilisem on vahest see, et laulupidude traditsioon saab 150aastaseks. Ja kelle käest veel esimese üldlaulupeo meenutusi küsida, kui mitte selleks ajaks moodustatud Iisaku segakoorilt. 

Iisaku segakoor kannab poluvernikute rõivaid, nagu ka 150 aastat tagasi esimesel laulupeol, kui naised küll koju jäeti.

FOTO: Matti Kämärä

"Ega esimest laulupidu enam hästi ei mäleta," muheleb Iisaku segakoori laulja Heinar Juuse, "aga riided on meil küll samasugused nagu 150 aastat tagasi − poluvernikute omad."

Mida aga Juuse eredalt mäletab, on 2004. aasta laulupidu, kui toonane president Lennart Meri Iisaku lauljatele õlale patsutas.

"Ta on siiamaani minu iidol, sest oli nii sõnade kui tegude mees. Nägime teda lauluväljaku mäe peal. Astusin talle ligi ja ütlesin: "Tere, Lennu-taadu!", nagu teda rahva seas kutsuti. Minu juurde astus käsundusohvitser ja ütles: "Vabandage, tema on Lennart Meri." Vastasin: "Teile võib ta Lennart Meri olla, aga meile on ta Lennu-taadu." Siis ma koondasin ruttu massid ja tegime seal temaga pildi."

Juuse, kes osales koolinoorena tantsupidudel, kukkus laulma alles täiskasvanuna. "Iisaku segakoori praeguse koosseisu ja dirigendi Tanja Elkeniga oleme neljandal laulupeol. Me oleme nii noor koor − mis siis, et numbri järgi 150 − ning käime laulupeol kindlasti veel ja veel."

Rõivastele pannakse rõhku 

Ühtegi laulupidu pole vahele jätnud ka sel laulupeol dirigeerinud Ants Üleoja loodud Oonurme segakoor. Rongkäigus torkavad Oonurme lauljad silma sellega, et ei kanna ühesugust vormi. Selgub, et see on taotluslik, sest kooris on oma nobenäpp ja rahvariiete asjatundja.  

Oonurme segakoori lauljad Mare Rennel, Kaldi Roost ja Kaili Maasikmäe on erisugustes rahvarõivastes, ent kõik need esindavad Alutaguse kanti.

FOTO: Matti Kämärä

"Nii suurt varieeruvust ei saa teha, et igaühel oleks erinev riietus, ja komplektid ikkagi korduvad, aga eesmärk on panna meie naised võimalikult mitmekesiselt riidesse. Me ei ole ühe mehe naised," selgitab Kaili Maasikmäe, kes kannab linnamoelist komplekti, mis pärineb Iisaku kihelkonnast Tudulinnast.

"Linnamoeline komplekt oli peenem riietus ja vaheetapp, kui rahvarõivas kui selline kadus kandmisest ära. Sellel komplektil on juba taljes jakk ja käiseid enam ei ole. Põll on ka teistmoodi. Peas on mul oub − pitsist, tüllist ja lilledest abielunaise peakate," tutvustab Maasikmäe enda kätetööd.

Koorivanem Mare Rennel on aga traditsioonilises talunaise rõivas, mis oli Tudulinna kandis levinud 19. sajandi keskpaigas. Sellegi komplekti autor on Kaili Maasikmäe.

"Kuna mul polnud kooris lauldes isiklikke rahvariideid, läksin rahvarõivaste valmistamise kaheaastasele kursusele. Ja nüüd on hobist töö saanud − olengi rahvarõivaste tegija. Võtan eeskujuks originaalid ja käin neid muuseumis uurimas. Üritan võimalikult originaalilähedaselt teha."

Järjekorras viies  

Oonurme koorile, mille vanus hakkab lähenema veerandsajale, on seekordne laulupidu viies. "Meie dirigendid on olnud nii professionaalsed ja latt on kogu aeg kõrgel," kinnitab Rennel. Ants Üleoja enam lauljaid ei juhenda ning on oma elutöö pärandanud nooremale − Keio Soomeltile. Aga Antsu juba niisama lihtsalt ei unustata. 

"Ta ikka ütles, et ärge punnige vastu, kui külge hakkab jääma. Imestan, kuidas tal jätkus meie jaoks kannatust, kui ta oli selliste proffidega tegelnud," räägib Kaldi Roost, kes käib proovides Põltsamaalt. "Põltsamaale kolides tuli sealt ka pakkumisi, aga Antsu õpetamise kord oli nii vahva, millesarnast seal ei pakutud," tunnistab ta.

Proovides käimist lihtsustab see, et need toimuvad kord kahe nädala jooksul, aga siis kahel päeval järjest. "Reede õhtul on muusikasse sisse elamine ja laupäeval oled juba lainel," kommenteerib Roost.

Ta usub, et segakoori selle peo repertuaarist jääb kestma Pärt Uusbergi "Igaviku tuules". Nii, nagu jääb kestma ka laulupidu.