Riigikontroll: täiskasvanute eesti keele õppe korraldus logiseb

Eesti keele õpet vajab ja soovib mitu korda rohkem täiskasvanuid, kui riik suudab seda pakkuda. Pilt on tehtud eelmisel aastal Narva keelelaadal. Foto: Intergratsiooni Sihtasutus

Eesti keele õpet soovib mitu korda rohkem täiskasvanuid, kui riik suudab seda pakkuda. Riigikontrolli eile avalikustatud audit toob kitsaskohtadena välja ebapiisava rahastuse riigieelarvest, õppe killustatud korralduse ja õpetajate puuduse.

Eri hinnangute järgi elab Eestis ligikaudu kolmsada tuhat täiskasvanut, kelle emakeel ei ole eesti keel. Neist rohkem kui sada tuhat peaks juurde õppima, et osata igapäevaelus piisaval tasemel eesti keeles rääkida ja kirjutada, näitab Tallinna ülikooli ja Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR uuring.

Kõik sada tuhat ei tormaks kohe koolipinki, aga neist kaks kolmandikku on uuringu järgi valmis järgmise kolme aasta jooksul keelt omandama.