/nginx/o/2019/09/23/12588630t1hfbf6.jpg)
Eile Narvas toimunud töövõime foorumil otsiti lahendusi tööjõukriisile ning leiti, et senisest rohkem tuleks tööturule kaasata vähenenud töövõimega inimesi.
Tööandjad otsisid Narvas rohtu tööjõupuudusele
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
24. september 2019, 00:00
"Üle 70 protsendi ettevõtetest toob ühe olulise arengut takistava tegurina välja tööjõupuuduse. Samas on Eestis tuhandeid inimesi, kes ei leia tööd," märkis Eesti tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Gea Otsa. Tööandjate keskliidu ja Eesti personalijuhtimise ühingu PARE korraldatud töövõime foorumil otsitigi lahendust küsimusele, kuidas need kaks osapoolt paremini kokku viia.
Üks võimalus endale vajalikke töötajaid leida on teadlikumalt värvata vähenenud töövõimega inimesi. Kiviõlis tegutseva õmblusettevõtte AS Svarmil juht Merle Roste rääkis, et ettevõtte 250 töötajast ligi viiendik on vähenenud töövõimega. See ei ole ettevõtte jaoks olnud niivõrd teadlik strateegia, kuivõrd kohanemine uute tingimustega tööjõumaastikul.
"Oleme ka teinud suurt teavitustööd ettevõtte sees ja täna on see meie organisatsioonikultuuri elementaarne osa, et inimeste erivajadustega arvestatakse," ütles Roste.
SOL Balticsi Ida-Virumaa piirkonna töödejuhataja Natalja Lott rõhutas, et spetsiaalselt vähenenud töövõimega inimesi ei värvata, küll aga on loodud tingimused, et erivajadustega töötajatel oleksid töötamiseks võimalused, näiteks paindlik tööaeg ja osakoormus. "Ma pean ütlema, et meil on väga head kogemused," kinnitas ta.
Aruteludes selgus, et tööandjad teavad vähe sellest, millised on riigi toetused vähenenud töövõimega inimeste palkamisel.
Töötukassa teenuste juhtivkonsultant Anelia Toptši tõi välja, et mitmed kulud aitab katta riik. Näiteks on võimalik saada palgatoetust ja taotleda sotsiaalmaksu hüvitamist. Kui puude või vähenenud töövõimega töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitab töötukassa kohandada töökoha ja töövahendid töötajale ligipääsetavaks.
Foorumil osales ligi 40 tööandjat, haridustegelast, erivajadustega inimest ja kohaliku omavalitsuse esindajat.