Vagunibaar on osutunud Kohtla-Järvel kõige vastupidavamaks kõrtsiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Svetlana Vomm juhatab vagunibaari peaaegu selle avamisest peale.
Svetlana Vomm juhatab vagunibaari peaaegu selle avamisest peale. Foto: Erakogu

Järve linnaosa servas asuv baar Vagon, mis pälvis tänavu Restaurant Guru preemia kui linna baar number üks, on praegu Kohtla-Järve Järve linnaosa kõige vanem joogikoht. Enne selle avamist tegutsenud Trilobiit, Turist ja Skorpion on jäänud vaid linna vanema põlvkonna mälestustesse. Pärast vagunibaari on avatud ja suletud mitmeid baare, Vagon aga tähistas mullu oma 20. aastapäeva teise korruse avamisega.

Palju aastaid tühjalt seisnud teisel korrusel seati sisse baarilett, piljardi- ja banketisaal, väike köök ja suitsutuba. "Esimesel korrusel aga jätsime kõik nii, nagu oli, et säilitada asutuse algne kuju ja hõng," selgitab baari perenaine Svetlana Vomm.

Baari sisse astudes jäävad kohe silma massiivne tellistest baarilett ning tammepuidust pingid ja lauad, õhus aga heljub aromaatne õllelõhn. Ja veel lõhnab siin meeldivalt küttepuude järele.

Baari köetakse tänini vanamoodi, halgudega, et säilitada siin oma atmosfäär, ehkki talvega kulub 40 kuupmeetrit küttepuid. "Ent külastajatele meeldib nende lõhn − see lisab hubasust," ütleb Svetlana.

Roostes vagun

"21 aastat tagasi oli siin, Aia tn 58, vaid autoparkla, mis samuti tänini funktsioneerib," räägib Svetlana. "Seda kasutanud autojuhid hakkasid peremehele rääkima, et poleks paha avada siin ka baar, kus saaks õlut juua. Peremees tõi kohale vana ja roostes uste ja akendeta vaguni, tegi selle puhtaks ning värvis üle. Ning asjad hakkasid liikuma."

Puitvooderdise taga on kaks vagunit − sellest ka baari nimi.
Puitvooderdise taga on kaks vagunit − sellest ka baari nimi. Foto: Svetlana Vomm

Külastajaid oli palju, ühel hetkel tahtsid nad juba muusikat kuulata ja tantsida. Toodi kohale ja pandi esimese vaguni kõrvale üles teinegi, mida tänini tantsuplatsina kasutatakse. Siis aga tekkis uus nõue: kahte vagunit olla ei tohi, peab olema üks hoone. Vagunid vooderdati ära ja ehitati nende kohale teine korrus, kuid kuni hiljutise ajani ei olnud selle avamiseks ei jõudu ega ka raha.

Esimesel korrusel on kõik lihtne: tammepuidust lauad ja pingid.
Esimesel korrusel on kõik lihtne: tammepuidust lauad ja pingid. Foto: Svetlana Vomm

Svetlana on baaris ametis peaaegu selle avamisest peale. Töötanud 16 aastat tehases, koondati ta ära. Ning just sel ajal otsiti baari töötajat. Sest ajast peale teeb ta lisaks baarileti taga toimetamisele ka kõiki muid vajalikke töid: peseb nõusid ja põrandaid, kütab ruume...

"Mingil hetkel hakkasid asjad parklas halvasti minema. Peremees plaanis Eestist ära sõita ning tegi mulle ettepaneku kogu see krempel rendile võtta, vastasel juhul paneb ta baari kinni," meenutab Svetlana. "Mul oli kulutatud ajast ja rahast nii kahju, et võtsingi tema pakkumise vastu."

Suleti vaid pooleks aastaks

Svetlana sõnul polnud pärast euronormide kehtestamist kerge: tuli asutus pooleks aastaks sulgeda, et kõik nõuded täidetud saaksid. Ent kogu ülejäänud aja, kui raske neil ka poleks olnud, on baari uksed alati avatud olnud. Isegi kui argipäeviti ühtegi inimest ei käinud või oli vaid paar külastajat.

"See on äri. Täna on halvasti, homme aga läheb paremini ja kliendid tulevad, kui teavad, et neid siin alati oodatakse," sõnab baari perenaine. "Reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti on meil väga palju külastajaid. Sageli tantsivad nad kella kuueni hommikul välja. Me ei sega kedagi, kuna baar asetseb enam-vähem põllu peal, elumajadest kaugel. Jääb mulje, nagu puhkaksid linnast väljas."

Svetlana märgib, et siin on tutvunud ja oma saatused sidunud paljud inimesed. Nad käivad praegugi oma tähtpäevi siin, uues banketisaalis tähistamas.

Möödunud aastal avati teisel korrusel piljardisaal.
Möödunud aastal avati teisel korrusel piljardisaal. Foto: Svetlana Vomm

Tähelepanuväärne on seegi, et baar on kogu selle aja tegutsenud ka loomade varjupaigana: baari juures olevas parklas on 21 aasta jooksul ilmavalgust näinud 134 kassipoega ning neile kõigile on Svetlana kodu ja hoolivad peremehed leidnud.

Nime muutma ei hakka

Svetlana sõnul on baari kliendid igasuguses vanuses inimesed, eri elualade esindajad, pärit kõikvõimalikest paikadest: Ukrainast, Moldovast, Venemaalt, Gruusiast. Siin veedavad oma vaba aega paljud Kohtla-Järvele tööle või puhkama tulevad inimesed.

"Me ei kavatse saavutatul peatuma jääda, vaid tahame edasi liikuda ja teeme tulevikuks plaane," räägib ta. "Oleme hakanud korraldama elava muusika õhtuid, teeme spordivõistluste ülekandeid, oleme kokku pannud oma kokteilimenüü ja suvel plaanime avada tänavakohviku, kus saab vesipiipu suitsetada."

Ehk on aeg leida baarile veidi kõlavam ja köitvam nimi? Svetlana tunnistab, et on sellele mõelnud, ent otsustanud siiski jätta kõik nii, nagu on, sest tasub vaid mainida "vagunit", kui kõik teavad, millega tegu on.

Tagasi üles