Erakonna Eesti 200 juht ning endine Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas leiab, et Lüganuse vallavalitsus pidas kooli direktorit Heidi Uustalu vallandades kooli ekslikult enda omaks, kuigi see kuulub kogukonnale.
Kristina Kallas Kiviõli kooli konfliktist: kool ei ole vallavalitsuse oma
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
9. detsember 2019, 11:10
"Kiviõli 1. Keskkooli juhi vallandamise saagas ei näe mina enam muud võimalust, kui vallavanem ja vallavalitsus peab tagasi astuma. Nende väga suur viga oli see, et nad arvasid, et kool on vallavalitsuse oma ja kui kellelegi valitsuse liikmetest ei meeldi Heidi, siis tuleb ta lihtsalt kõrvaldada. Kuid kool on kogukonna oma ja kogukond tahab, et nende kooli juhiks Heidi Uustalu, kirjutas Kiviõli 1. keskkooli vilistlane Kristina Kallas oma Facebooki lehel.
Ta avaldas samas imestust Keskerakonnaga Lüganusel koalitsiooni kuuluva Isamaa liikmete käitumise üle. "Valda juhib Keskerakonna ja Isamaa liit. Kui esimeste puhul on koolide juhtimine erakondlikest huvidest lähtuvalt juba Ida-Virumaal harjumispärane juhtimisstiil, siis Isamaa käitumine on pehmelt öeldes kurvaks tegev. Praegu lammutatakse tugevat eestikeelset kogukonnakooli ja kasutatakse poliitilist jõumeetodit eestlaste kogukonna suunal. Mille nimel?" küsis Kallas.
Ta nentis, et kui Keskerakonna valija on suures osas venekeelses kogukonnas, keda see tüli puudutab vähem, siis Isamaa on Kiviõlis pragu läinud oma valija vastu. "Ma soovitan Isamaa volikogu liikmetel lugeda läbi kõikide petitsioonile allakirjutanute nimed ja kommentaarid, et mõista, et te olete selles konfliktis oma valijad kaotanud. Kuid mitte jäädavalt, sest teil on veel võimalus oma viga parandada ja olukord lahendada. Ma kutsun üles teid järgima tegudega oma sõnu - olema kogukonna poolel, seisma hea hariduse, eestikeelse kooli eest ja mitte seadma parteipoliitikat sellest kõigest kõrgemale."
Kallase arvates tuleb koolide püoliitiliste rünnakute eest kaitsmiseks nad omavalitsuste alluvusest riigi vastutusalasse tuua. "Seadus peaks kaitsma nõrgemaid ja täna oleme jõudnud punkti, kus on palju omavalitsusi, kus kogukond osutub poliitilise võimu vastu nõrgem pool olema. Kool on kogukonna oma ja seda peaks juhtima kogukond. Riigi roll on olla seal abiks ja toeks nii rahaliselt kui ka juhtimise osas ja omavalitsus peaks tagama hooned, huvitegevuse ja kogukondliku tegevuse rahastamise," leiab ta.