Ida-Virumaa haridus muutuste tuules

Kohtla-Järve gümnaasium alustas tegevust 2019. aasta septembris. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Võidujooks nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise hariduse tagamise nimel puudutab kõiki koole, kes soovivad enda piirkonna noortele pakkuda haridust, mis annaks neile vajalikud teadmised ja oskused hakkamasaamiseks tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas.

Ida-Virumaa koolide puhul lisandub siia aga veel mitmeid väljakutseid, mis seostuvad õpetamisega mitmekultuurilises koolis kakskeelses keelekeskkonnas, mis pole antud piirkonnas erand, vaid pigem igapäevane olukord. Ometi mõjutavad need aspektid kogu õpetamist tegelikkuses suuremal määral, kui alguses võib tunduda.

Interkultuuriline haridus kui võimalus 

Ida-Virumaal on mitmekultuuriline keskkond ning tuleks tähele panna seda, kas me lihtsalt elame koos mitmekultuurilises ühiskonnas või ka tegelikult tegutseme selle nimel, et jõuda interkultuuriliste kompetentsideni. Interkultuuriline haridus ei rõhuta mitte niivõrd kultuurilisi erinevusi, kuivõrd tolereerib erisuguseid vaatepunkte maailmale ning näeb erinevust pigem rikastavana, kui takistava faktorina.

Interkultuurilise hariduse eesmärkideks on  vastastikune õppimine ja vastastikune rikastamine nii kultuuriliselt kui maailmavaateliselt nii isiksuslikul kui sotsiaalsel tasandil. See tähendab avatust, uudishimu ja üksteise kultuuride aktsepteerimist erinevates olukordades ja kultuurilistes keskkondades. See on põhimõtteliselt erinev lihtsalt tegutsemisest mitmekultuurilises keskkonnas, kus kultuuride omavaheline suhtlus ei ole seatud eesmärgiks. 

Koolihariduse suundumused Ida-Virumaal

• Valmisolek muutusteks
• Erisuguste kultuuriruumide austamine ja koostoimimine
• Ida-Virumaa noorte eesti keele keeleseisund
• Konkurents ja partnerlus Ida-Virumaa hariduselus
• Koolijuhi võtmeroll ja vastutus teel tulevikukooli

Sellised eesmärgid oleme seadnud vähem kui aasta tagasi avatud Kohtla-Järve riigigümnaasiumis. Aktsepteerime iga õpilase individuaalset lugu ja tausta ning toetame õpilaste omavahelist interkultuurilist suhtlemist nii õppetöös kui ka väljaspool õppetööd. Arusaadavalt mõjutab selliste väärtuste realiseerimist otseselt see, kas see on seatud ühes või teises koolis eesmärgiks. Esimesena eelkõige koolijuhi poolt.

Koolijuht − kas vedur või pidur; kas administraator või eestvedaja?

Iga inimene on seotud mõne kooliga − õpilase, lapsevanema, vilistlase, koolisõbrana. Tervendav, mänguline, ent eluline oleks korraks ausalt mõtiskleda, millist rolli kannab minuga seotud kooli juht. Kas ta on kooli eestvedaja ja vedur või hoopis administreeriv pidur?

Kooli arengus on pudelikael koolijuht, kes loob meeskonna ja on koolikultuuri kujundamise tüürimees. Koolijuht peaks olema koolikultuuri kujundaja, julge haridusuuenduste eestvedaja ja arendaja. Puudutagu see vältimatut reformide vajadust haridusvõrgus − maagümnaasiumid põhikoolideks − või julgust endale peeglis otsa vaadata ja õigel ajal taanduda, andes võimaluse enda asemel kooli juhtimiseks kellelegi võimekamale.

Pikaajaline koolijuhiameti pidamine ei ole õigustus iseenesestmõistetavusega jätkamiseks ega kingitud privileeg ajale jalgu jäänud väärtuste või nende puudumise tõttu. Seetõttu on ka mõistetav viimasel ajal Ida-Virumaa hariduselus, iseäranis mõnede koolijuhtide seas tekkinud turbulents ja paanika õigustada seisakut, rõhuda oma patriotismitundele, viidata mõnedele tublidele ja nimekatele vilistlastele, kuid jätkata nii, nagu ikka on tehtud, ning olla sallimatud muudatuste, uuenduste ja sisulise koostöö suhtes.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulek 

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulek Ida-Virumaa haridusmaastikule on tekitanud furoori. Kooli avamisele eelnenud segadus − eri huvigruppide arusaam ning ootused kooli õppekeelele ja koolikorraldusele, arvestades piirkonna keelelist ja kultuurilist tausta −, juhtimine ning suhestumine kohaliku omavalitsuse ja alles jäävate põhikoolide võrgustikuga jne − kõik see kokku tõi koolile uue juhi, kes moodustas meeskonna, kellega luua siin kogukondi ühendav Ida-Virumaa hariduspärl ja kompetentsikeskus.

Jah, tõesti, kaasates inimesi üle Eesti, aga mitte midagi ega kedagi "päästma" kutsudes, vaid missioonile, et teha koos head kooli. Liiga kaua on Ida-Virumaa haridus olnud sabassörkija rollis, aeg on seda olukorda muuta. Uue riigigümnaasiumi avamine on loonud selleks head eeldused.

Kaks tugevat riigigümnaasiumi siinses piirkonnas oleks piisav, et tagada hea kvaliteediga gümnaasiumiharidus. Aga kui mõni maagümnaasium suudab edaspidigi konkurentsi pakkuda ning pälvib ka õpilaste ja vanemate usalduse, siis palun: elujõuline tugev gümnaasium on alati teretulnud ja õpilaste huvides.

Näeme potentsiaali viiendat aastat töötava ning hetkel oma fookust otsiva Jõhvi riigigümnaasiumi kasvamises võimsaks strateegiliseks partneriks Kohtla-Järve gümnaasiumile. Kahe riigigümnaasiumi ühisosaga saaks tagada tugeva gümnaasiumihariduse kogu Ida-Virumaal. Ka see ei sünni iseenesest, vaid tuleb pingutada ja olla valmis muutusteks, alustades koolijuhist, kellel oleks selleks soovi ja võimeid.

Väikeste maagümnaasiumide jätkamise otsustaksid poliitikute asemel õpilased jalgadega, valides parima õpikeskkonna. Selleks aga on vaja head koostööd, mille eelduseks on targad ja ettevõtlikud koolijuhid − paljude muutujatega jada, mille eest kannab vastutust ka koolipidaja. Eelkõige selgete otsuste ning õige ja tegusa koolijuhi valikuga.

Ida-Virumaa koolijuhtidel tasuks omavahel vaenamise ja kadetsemise asemel teha sisulist koostööd, milles partnerlus ja konkurents käiksid käsikäes. Valmisolekut selliseks koostööks sooviks rohkem märgata. Kahjuks aga on hetkel valitsev olukord pinnaseks nendele mugavustsoonis istuvatele koolijuhtidele, kes muudatuste vajadusi trotsides kirjutavad igal kevadel välja lõputunnistusi, mis ei vasta ausa hariduse sisule. 

Nii võibki nõutud tasemel eesti keelt oskavate põhikoolilõpetajate lennuni veel lubamatult kaua aega kuluda. Aga meie soovime kiiret muutust ega soovi anda selleks lisaaega, sest õpilased väärivad parimat haridust kohe praegu.

Õnneks on igavesti lõpp mõne suletud venekeelse gümnaasiumi kuldmedalite sajul, millele vastandusid sama kooli madalad riigieksamite tulemused, saates õpilasele ja vanemale ühel ajal välja eksliku rahulolu signaali, et kõik on justkui hästi, pettes samal ajal sedasama õpilast ja riiki. Aus koolijuhtimine saagu normiks!

Eesti keele õppe olukord Ida-Virumaal

Ida-Virumaa hariduselu põletavamaid hädasid on vene põhikoolilõpetajate nõrk eesti keele oskus ja hakkamasaamine tugevas eesti gümnaasiumis. Koolidel tuleks mõista ja tegutseda nii, et juba põhikooliõpilane mõistaks, millise konkurentsieelise annab talle tööturul nii eesti kui ka vene keele valdamine.

Kui õpilane mõistab eesti keele oskuse vajalikkust, siis näeb ta selles võimalust enesearenguks ja on ka motiveeritud seda keelt õppima. Tartu ülikooli poolt 2017. aastal läbi viidud uuringu "Eesti keeleseisund" põhjal selgus, et eesti keele kui teise keele õppe põhirõhk on seni liigselt olnud gümnaasiumiastmel, kuid ressursid tuleks koondada eesti keele õppele põhikoolis (ja alushariduses).

Uuringu põhjal on probleemiks nii õpetajate pädevus ehk õpetamismeetodid ja õpetajate eesti keele oskus kui ka metoodikate ja õppematerjalide kättesaadavus. Meie hinnangul aga ka koolijuhi tahe, sest paljud hoovad asju muuta koolis on koolijuhi käes.

Muukeelsete õpilaste toetamine eesti õppekeelega põhikoolis ei saa seisneda pelgalt selles, et neil võimaldatakse oma kodukeelt B1-tasemel võõrkeelena õppida. Tegelikkuses lõpetab kakskeelne noor põhi- või gümnaasiumihariduse, oskamata eesti keelt emakeele tasemel ja omamata suurepärast keelekasutust, grammatikat ka oma emakeeles, vene keeles. See, millist noort vajab tulevik ja milline võiks olla tulevikukool, ei ole tegelikult seotud ainult keelega.

Tulevikukool

Tulevikukooli eesmärk peaks toetama noorte kujunemist uuendusmeelsemateks, vastutusvõimelisemateks ja teadlikumateks inimesteks. Vastavalt muutuvatele oludele ühiskonnas peaksid ka üldhariduskoolid pidevalt arenema ja ajakohastama õppekavasid selliselt, et need arvestaksid pidevalt muutuvat globaalset konteksti.

Põhiküsimus on, kuidas peaksime tänasel päeval noori harima, et nad mõistaksid maailmas toimuvaid muutusi, oleksid võimelised muutustega kohanema ja kujundama meie tulevikku. See on tänaste koolide ülim vastutus ja kohustus, olla pidevas arengus, pakkumaks õpilastele parimat võimalikku haridust. Uue aja haridus peaks toetama õpilase teadmiste omandamist selliselt, et ta mõistaks ainealaseid kontseptsioone, haldaks interdistsiplinaarseid seoseid ja omaks praktilist oskusteavet. 

Oluline on luua oskuste pagas, mis sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kõrval arendaks ka kognitiivseid ja metakognitiivseid oskusi. Selleks, et kool ja õpetajad suudaksid ideeliselt seesuguseid tuleviku oskusi ja teadmisi õpilastes arendada ei piisa enam biheivioristlikest õpipraktikatest, mida paljuski veel koolides märgata võime. Näiteks võime seostada numbriliste hinnete panekut biheivioristliku õpikäsitusega, kus positiivset hinnet saab käsitleda tasuna ja negatiivset karistusena.

Selleks, et õpilase rolli koolis muuta, toetada õpilase osalust õppe eesmärgistamises ja hindamises tuleb tänast süsteemi pidevalt edasi arendada, olla konstruktiivselt kriitiline, seades sealjuures fookusesse õpilase. Vastasel juhul ei suuda me kaasa tuua paradigmaatilist muutust.

Õnneks märkame positiivseid ilminguid ka Ida-Virumaa hariduselus, näiteks pidevalt laienev Ettevõtliku Kooli haridusprogramm, mis seab fookusesse õppija kui uurija, avastaja ja aktiivse teadmiste konstrueerija. 

Taltech Virumaa Kolledži algatatud koostöised seminarid piirkonnas inseneri-ja tehnoloogiahariduse edendamiseks ning Ida-Viru haridusklastri käivitamine, mille üheks eesmärgiks on hariduse kvaliteedi parandamine, koondades endas kõiki haridusastmeid. Need koostöised ühistegevused ja nendesse kaasatud inimeste näol näeme, et meie kogukonnas leidub tulihingelisi entusiaste, kes oskavad hetkeolukorda hariduses kriitiliselt hinnata, näevad vajadust muutuste ellu kutsumiseks ja seisavad ka eesrindlikult selle eest, et meie noortele tulevikuks parimaid võimalusi luua. 

Selleks, et oleks võimalik edasi minna, on hädavajalik hinnata praegust olukorda. See tähendab, et tuleb otsa vaadata faktidele ning neist lähtudes leida konstruktiivsed lahendused uute sihtide seadmiseks. See eeldab aga avatud meelt ja riskijulgust vaadata edasi ja kaugemale ning analüüsida praeguse süsteemi kitsaskohti.

Koolide kvaliteedi hindamine

Eesti kontekstis saame praeguse süsteemi alusel hinnata kooli ja hariduse kvaliteeti, tuginedes välis- ja sisehindamisele − eksamid, tasemetööd, EHISesse kantavad andmed −, aga ka kooli sisehindamise tulemustele. Peale selle rakendatakse Eestis rahuloluküsimustikke ning eksamite ja tasemetööde taustaküsimustikke. 

Viimaste eesmärk on koguda teavet õpetajate ja õpilaste õpistrateegiate kasutamise ja uskumuste kohta. See tähendab, et olukorra analüüsimiseks vajame me nii statistilisi numbreid kui taustinformatsiooni võimalike koosmõjude hindamiseks ja edasise arengu sisuliseks planeerimiseks. See peaks olema nii koolijuhi kui valla ja linna haridusjuhi fookuses hariduselu planeerimisel ja paremaks muutmisel.

Nii Eesti kui ka rahvusvahelistes kõrghariduse uuringutes on leitud, et ligipääsu kõrgharidusele mõjutavad tegurid on sotsiaal-majanduslik staatus, päritolu, rahvus- ja/või keeletaust. Kui õpilase koduse tausta mõju haridusvalikutele nähakse pigem väikese mõjuga olevat, siis kooli ja kooliga seotud tegureid peetakse olulisemaks. On leitud, et peale nii põhi- kui keskhariduse omandamise mõjutavad õpilase edasiõppimist oluliselt nii õpitulemused kui ka riigieksamite hinded. 

Tuginedes PIAAC aruande järeldustele, mis kinnitasid, et mida paremad on riigieksamite tulemused, seda kauem jätkatakse õpinguid ka peale keskhariduse omandamist, toetab see väidet, et üheks hariduse kvaliteedi mõõtmise väljundiks õpilaste jaoks on ka õpiedukus ja akadeemilised tulemused riigieksamitel.

Teadusuuringutes on leitud õpiedukust oluliselt mõjutavad tegurid, mida laias laastus jagatakse kaheks: taustatunnusteks ja koolikorraldusega seotud teguriteks. Kui me esimest mõjutada ei saa, siis teist aga küll. Koolikorralduse mõju sisaldab kahte olulisemat lüli. Õpetaja motiveeritust ja võimekust, mis võimestab õpilast. Ja teiseks koolikaaslaste suhtumist kooli ja õppimisse. Esimesel juhul on kooli ülesanne võimestada õpetajaid ja teine luua õpilastele akadeemiline, õppimisele orienteeritud koolikeskkond. Selleks peame aga jällegi olema koolina pidevas arengus, hindama oma tegevust ja selle mõju teadus-ja tõenduspõhiselt. 

Iga õpilase õpitee ja haridusvalikute teadlik toetamine peaks olema iga kooli vastutus ning kohusetunne. Täna näeme, et nii mõnedki Ida-Virumaal sulgemise hirmus tegutsevad maakoolid ei ole valmis peale oma gümnaasiumis õpingute jätkamise valiku toetama õpilaste teisi valikuid. Õnneks näeme ka iga päev noori, kes on kriitilised, motiveeritud ja tarmukad uurima taustainfot, mida neil läheb tarvis teadlike haridusvalikute tegemisel. 

Koolijuhtidevaheline arutelu ja koostöö viivad õpetajate ja õpilaste vahelisele koostööle. Konkurents ja partnerlus Ida-Virumaa hariduselus on edasiviiv jõud koos missioonitunde, väsimatu õhina ning suuremeelsusega, kuid ilma väikluseta. Kes on selleks valmis, liituge meiega.  #missioonileidavirumaale

HENDRIK AGUR, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor

TEIVI GABRIEL, Kohtla-Järve gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht 

LILIAN REINMETS, Kohtla-Järve gümnaasiumi õppe- ja arendusjuht