:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2024/12/03/16522200t1he568.jpg)
Vaatamata sellele, et taasiseseisvunud Eestis on juba üle 30 aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimised demokraatlikul moel, ei ole Eesti ühes suuremas linnas Narvas poliitilist küpsusaega endiselt veel saabunud.
JUHTKIRI ⟩ Igikestev poliitiline puberteet Narvas
Küpsuse all mõistame eelkõige seda, et valimistel osalevatel erakondadel või valimisliitudel on olemas kindlad põhimõtted ja lubadused, mida järgitakse ka juhul, kui valijad usaldavad neile võimu. Et sõlmitud kokkulepetest peetakse kinni. Et kui antakse sõna, siis ei minda juba vähem kui nädala pärast teise leeri üle. Et ei hakata kohe üle jooksma, kui teine leer lubab ühtäkki ametikohta või positsiooni, mida esimene ei saanud lubada.
Ent just nimelt selline käitumine on olnud juba palju aastaid omane osale Narva linnasaadikutest. See on kaasa toonud lõputu tõmblemise ja tujutsemise, mis võib olla omane puberteediealistele noorukitele, aga mitte täiskasvanud munitsipaalpoliitikutele. Viimaste nädalate sündmused Narva volikogus on selle kinnituseks ja vaadates seda Browni liikumist, mis saadikute seas toimub, ei paista sellele lõppu tulevat.
On ilmselge, et sellises võimukaoses kaotavad kõige rohkem Narva linn ja selle elanikud, sest niivõrd ebastabiilse võimuga on äärmiselt keeruline teha linnale vajalikke asju. Loodetavasti suudavad narvalased järgmisel sügisel valima minnes toimunut meeles pidada ja järeldusi teha.