Eestis kaotas eelmisel aastal petukõnede tõttu 524 inimest ligi kolm miljonit eurot. Sellel aastal on kannatanuid juba 270 ning kogukahju on praeguseks poolteist miljonit eurot.
Telefonikelmuste avastamine ning kurjategijate tabamine on keeruline seetõttu, et kõnekeskused, kust neid kõnesid tehakse, asuvad eri riikides ning nende riikide valmisolek rahvusvaheliseks koostööks on erinev. Siseminister Lauri Läänemets rääkis sel nädalal riigikogus, et raskustele vaatamata on riikide koostöös saavutatud ka edu ning eri riikides on suletud palju kõnekeskusi. Aga kuna tegu on väga tulusa kuriteoliigiga, siis avatakse neid ikka ja jälle.
Eesti politseil on olnud edusamme, mille eest pälviti Europoli 2024. aasta innovatsiooniauhind operatsioonide kategoorias rahvusvahelise küberoperatsiooni PhishOFF käivitamise eest. Selle käigus sulgesid Euroopa Liidu politseiasutused 227 veebilehte, kust tehti õngitsusrünnakuid, ning 17 riigis vahistati 37 kurjategijat.
Eesti politsei on tabanud ka lõviosa neist kurjategijatest, keda rahvusvahelised sulid on värvanud Eestis kohapeal. Ehk siis tegu on peamiselt kulleritega, kes ohvrite raha edasi toimetavad. Tänasest Põhjarannikust saate aga lugeda, kuidas petturid ennast muutuvate oludega kohandavad.
Kuid parim rohi kelmuste vastu on ikkagi inimeste endi teadlikkus ning soov ennast ja oma vara kaitsta. Selleks on ainus moodus olla alati skeptiline, kui keegi helistab teile mingi legendiga, millest kumab läbi huvi teie raha ja kontode vastu.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16408902t1h6796.jpg)