JUHTKIRI ⟩ Kuidas lugeda rahvaküsitluse tulemusi?

Rahvaküsitlus Jõhvis. Foto: Peeter Lilleväli

Eelmisel nädalal viidi Toilas ja Jõhvis läbi rahvaküsitlus, et selgitada välja inimeste arvamus lõppjärku jõudnud kahe omavalitsuse liitumisläbirääkimiste teemal. Seadus näeb sellist protseduuri ette, kuigi volikogudele see liitumise otsustamisel siduvaks ei ole.

Tulemused olid muidugi intrigeerivad ja kuigi vähene aktiivsus (Jõhvis alla 6% ja Toilas üle 14%) võiks ju kõnelda sellest, et tegelikku rahva arvamust me nendest arvudest välja ei loe, suudavad inimesed teha neist siiski erinevaid järeldusi. Kui Jõhvis pooldas enamus liitumist, siis Toilas oli liitumise vastaseid kolm korda rohkem kui pooldajaid. Nii näiteks ütles Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa, et tema tajus rahvakoosolekutel, et Toila inimesi ärritavad hoopis muud probleemid, mis nüüd väljendusid ilmselt selles rahvaküsitluses, mis pöördus protestihääletamiseks. Toila vallavanem Eve East aga arvas, et tema vallarahval on hoopis hirm jääda pärast liitumist ääremaaks.

Küllap olid inimestel erinevad põhjused, miks nii või teisiti hääletati, nagu ka sellel rõhuval enamusel, kes üldse hääletama ei vaevunudki. Küllap oli viimaste seas märkimisväärne osa neidki, kes leiavad, et nende elus ei muutu midagi, olgu siis kaks valda koos või eraldi. Aga üsna õigus on ka nendel, kes ütlevad, et tegelikult ei tea meist keegi praegu täpselt, mis läheb ühe või teise valla elanikele paremaks või halvemaks, sest elu meie ümber muutub kogu aeg ja üsna kiiresti ning tegelikult suudab üks haldusreform sellesse anda üsna väikese panuse.