Eile Narvas toimunud Mihhail Stalnuhhini ja Katri Raigi pressikonverentsil õhkus rõõmu ja entusiasmi kasinalt. Raik oli enda kohta üsna kidakeelne ja kohati üsna hapuilmeline. Stalnuhhin pühendas üsna palju aega sellele, et siunata endisi fraktsioonikaaslasi, kes hakkasid tema selja taga pidama separaatläbirääkimisi Raigi leeriga. Stalnuhhin oli hillitsetult rahulolev, et neile õnnestus nüüd Raigi abil ära teha. "Reeturi palk" oli üks väheseid fraase, mis sellel pressikonverentsil Stalnuhhini suust eesti keeles kõlas.
JUHTKIRI ⟩ Poliitiline sundabielu Narvas
Kuigi nii Raik kui ka Stalnuhhin kinnitavad, et nad keskenduvad Narva probleemide lahendamisele, ei toonud kumbki neist üldsõnaliste loosungite kõrval tunni aja jooksul välja, mida konkreetselt nad linna juhtimises teisiti ja paremini tahavad teha.
Kinnitused, et ilmselged erimeelsused Eesti poliitikas ja suhtumises Ukraina sõtta ei takista nende koostööd kohalikul tasandil, ei ole kuigi tõsiselt võetavad. Seda enam, et Stalnuhhini leeris on ka näiteks saadikud Vadim Orlov ja Aleksei Mägi, kes on vastandunud kultuuriministeeriumile Narva muuseumi juhtimise osas just väärtushinnangute tõttu. Neid vastuolusid on hulgaliselt ja oleks ekslik arvata, et need pinnale ei kerki, eriti kui arvestada, et vastandumine Eesti valitsusele on Narvas ikka aidanud valimisteks oma valijaid mobiliseerida.
Paratamatult langeb koalitsioonipartnerina selle eest kaasvastutus edaspidi Katri Raigile, kes on oma poliitilise renomee tugeva löögi alla pannud. Sellisesse koalitsiooni minekut taunivad ka mitmed tema tuntud erakonnakaaslased. Narva volikogu koosseis ei paku palju valikuid, kui tahta olla otsuste tegemise juures, aga mitte kõrvalseisja.
Seejuures on oluline tähele panna, et Stalnuhhin on Narvas juba rohkem kui aasta võimul olnud. Kui Raik tuleb tema kõrvale, siis kas ja mida see muudab ning mis saanuks siis, kui ta oleks sellest poliitilisest sundabielust kõrvale jäänud? Lähitulevik näitab.