ERIK GAMZEJEV ⟩ Katri Raik tuletas meelde stalnuhhinismi olemasolu

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Foto: Mirtel Kõue Gamzejev

Stalnuhhinismi populaarsus Narvas ja ka mõnedes teistes Ida-Viru linnades väheneb vaid siis, kui Eesti erakonnad samuti seal reaalselt tegutsema asuvad ning näitavad, et neist on abi kohalike inimeste sisuliste murede lahendamisel.

Narva valijate poolt armastatud kahe poliitiku, Katri Raigi ja Mihhail Stalnuhhini loodud ühine võimuliit vallandas Eestis poliitilise orkaani, kus peamiseks poksikotiks osutus Raik. Teda võiks aga hoopis tunnustada, et ta tõi rambivalgusesse, et selline nähtus nagu stalnuhhinism ei ole kusagile kadunud.

Poolteist aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel oli Stalnuhhin, kes oli varem sõimanud Eesti valitsust fašistideks ja selle eest Keskerakonnast välja heidetud, väga lähedal sellele, et osutuda esimest korda taasiseseisvunud Eestis üksikkandidaadina valituks riigikogusse. Seda ei juhtunud eelkõige seepärast, et sarnasest sihtrühmast võttis korralikult hääli ka Aivo Peterson, kes õige pea pärast valimisi riigireetmise süüdistusega trellide taha toimetati.

Eesti poliitikuid ehmatas, et Stalnuhhin ja Peterson kahe peale Ida-Virumaal elavatelt Eesti kodanikelt kolmandiku häältest kogusid. Ka tollane peaminister Kaja Kallas tunnistas, et Ida-Virumaaga tuleb eraldi tegelda. Vastus küsimusele, kuidas seda teha, kirjutati koalitsioonileppesse: valitsus saadab Ida-Virumaale esindaja.

Stalnuhhinismi populaarsus Narvas ja ka mõnedes teistes Ida-Viru linnades väheneb vaid siis, kui Eesti erakonnad samuti seal reaalselt tegutsema asuvad ning näitavad, et neist on abi kohalike inimeste sisuliste murede lahendamisel.

Pisut rohkem kui aasta pärast, mil suurem osa õiglase ülemineku fondi rahast sai jagatud, pole enam seda esindajatki ametis ega tule uut ka, sest nagu ütles praegune peaminister Kristen Michal, pole kuivanud järve äärde mõtet valvurit palgata. Olgugi et töötus Ida-Virumaal on sama suur nagu aasta tagasi, on suhtelise vaesuse määr tõusnud 35 protsendini, mis on samuti ülekaalukalt suurem kui üheski teises maakonnas.

Kuid poliitiliselt tundus, et Ida-Virumaal on rahu majas ja kõik hästi. Ja nüüd − vaat kus lops − tõi Katri Raik taas lagedale Mihhail Stalnuhhini ja koos sellega ka sellise nähtuse nagu stalnuhhinism.

See on lihtsustatult selline poliitiline stiil, kus vastandutakse Eestis keskvõimule, keda süüdistatakse ka kõigis kohalikes hädades, ja samal ajal hoidutakse taunimast Vene riiki, kes tapab juba mitmendat aastat Ukraina rahvast. Seejuures tehakse seda sellisel mõõdetud moel, mis ei anna erinevalt näiteks petersonistidest põhjust selle stiili harrastajaid seadusrikkumistes süüdistada.

Stalnuhhin on selle stiili ere näide, aga sama järgivad üsna paljud teisedki vene poliitikud või mõned teisedki avaliku elu tegelased. Eestlasi ajab see arusaadavalt närvi, aga toetajate seas kasvatab sümpaatiat. Vale oleks arvata, et kogu Narva fännab stalnuhhinismi, aga see on piisavalt suur osa selleks, et olla valimistel edukas. Miks inimesed seda toetavad, on omaette teema, aga selline on reaalsus, mida peegeldab ka Narva volikogu koosseis.

Katri Raigile on Stalnuhhini leeriga koalitsiooni tegemise eest saanud osaks hukkamõist ja häbistamine. Samas ei ole Raik kaugeltki esimene ja võib-olla ka mitte viimane, kes Stalnuhhiniga ühele paberile allkirja paneb.

Kui sotsid hurjutavad praegu Raiki ja on mures, et ta võib selle sammuga viia alla nende reitingu, siis tasub meenutada, et pisut rohkem kui aasta tagasi oli Raik samuti koalitsioonis, kuhu kuulus ka Stalnuhhin, ja siis olid sotsid uhked, et nende liige on Narvas linnapea.

Keskerakond oleks aga nagu sootuks unustanud, et nad ise olid kuni selle nädala neljapäevani Narvas ühes liidus Stalnuhhiniga ja praegugi kuulub viis nende liiget tema enda uude fraktsiooni Narva 2.0.

Viimase kuue aasta jooksul on Stalnuhhini häält vajanud peale sotside ja Keskerakonna ka Reformierakond, Isamaa ning EKRE. Selleks, et koalitsioonivalitsused püsiksid. Mitte Narvas. Vaid Eesti Vabariigis.

Võib ju rääkida, et sel ajal ei olnud Stalnuhhin veel Eesti valitsuse liikmeid avalikult fašistideks kuulutanud. Ent nagu ta ka ise esmaspäeval kurikuulsal pressikonverentsil tunnistas, ega siis tema eas vaated enam muutu. Eesti tipp-poliitikutele, kes aastaid kõrvuti temaga Toompeal tööd tegid, ei saanud tema väärtused ja vaated kuidagi saladuseks jääda. Kas või selle põhjal, et kui riigikogu näiteks küüditamise aastapäeval avalduse vastu võttis, ei olnud teda nagu ka mitmeid teisi keskerakondlasi saalis. Aga see ei takistanud ühelgi erakonnal temaga pragmaatilistel põhjustel koalitsiooni minemast.

Seetõttu paistavadki Eesti erakondade esindajate Narva värsket koalitsiooni hukka mõistvad avaldused silmakirjalikena. Kas Raik üleüldse linnapeaks valitakse ja mil moel see võimuliit toimima hakkab, on praegu ebaselge. Küll aga peaks nii Narva kui kogu Eesti jaoks olema parem, kui stalnuhhinlastel tuleb jagada võimu Raigiga, kes on Narva lähendamiseks ülejäänud Eestiga teinud rohkem kui ükski teine praegune poliitik. Teine variant tähendaks Narva senisest suuremat kapseldumist ja uusi pingeid keskvõimuga.

Õõnsatena paistavad välja ka sellises stiilis loosungid, et Narvast peab saama lääneliku juhtimiskultuuriga Eesti linn, kus ei tohi olla kohta Kremli-meelsusele.

Kuidas seda saavutada, kui enamik parlamendierakondi pole suutnud aastakümnete jooksul Eesti suuruselt kolmandas linnas oma vähegi arvestatavat erakonna osakonda luua? Kui kohalikel valimistel ei panda isegi oma nimekirja välja või on see nii nõrk, et hääli tuleb heal juhul vaid paar protsenti, ning seejärel lüüakse käega. Edaspidine huvi Narva vastu piirdub vaid aeg-ajalt selle linna külastamisega ja endast tehtud piltide laadimisega ühismeediasse: kujutage ette, ma olen Narvas!

Stalnuhhinismi populaarsus Narvas ja ka mõnedes teistes Ida-Viru linnades väheneb vaid siis, kui Eesti erakonnad samuti seal tegutsema asuvad ning näitavad, et neist on abi kohalike inimeste  murede lahendamisel. Sellesse tasuks kaasata ka oma noorteorganisatsioone, arvestades, et kohalikel valimistel saab hääletada alates 16. eluaastast. See, kuidas kaasatakse valimistele Narva noori, on üks tee, kuidas stalnuhhinismi osakaalu sealses poliitikas vähendada.