INDREK SIRP ⟩ Kas kaitsetööstuspark rajatakse Lüganuse valda?

Indrek Sirp, kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Foto: Kaitseministeerium

Tööd kaitsetööstuspargi arendamisel on jõudnud faasi, kus kaitseministeerium asub tutvustama kohalikele elanikele riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ning mõjude hindamise programmi.

Kaitsetööstuspargi eesmärk on toetada kohalikku kaitsetööstust tootmiskeskkonna näol, et toota laskemoona, lahingumoona ning nende komponente.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu näitab, kui olulist rolli mängib riigi kaitsmisel kaitsetööstus. Kõikjal Euroopas astutakse samme, et kiires korras kasvatada kaitsetööstuse suutlikkust toota laskemoona, relvi ja muud sõjalist kaupa.

Eesti ostab praegu väga palju laskemoona ja see kõik on importkaup. Kümne aasta jooksul 2022-2031 soetab Eesti umbes 4 miljardi euro eest erinevat moona. Osa sellest on juba tarnitud, osa hangitakse ja tarnitakse järgnevatel aastatel. Kõike seda ei suudetaks Eestis ka tulevikus toota, kuid kindlasti oleks võimalik osa toodangust saada paari-kolme aasta pärast kodumaises kaitsetööstuspargis tegutsevatest tehastest. Nii suurendame Eesti kaitsevõimet ja edendame majandusarengut, eeskätt kohalikul tasandil töökohtade loomise kaudu.

Peame tagama selle, et tööstuspargi tegevused ei kahjustaks ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Seejärel teeme lõpuks kaalutlusotsuse.

Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja meil on ettevõtteid, kes on tugevad tegijad kõrgtehnoloogias ja tarkades lahendustes. Eestil on potentsiaali olla ka laskemoonaturul aktiivne pakkuja, kui me loome selleks ettevõtetele võimalused eksporditurule pääsemiseks.

Riigina saame seda protsessi kiirendada ja pakkuda omapoolset tuge riigi eriplaneeringu, mõjude hindamise ning pargis taristu, nagu ligipääsuteede, elektri- ja sideühenduste, tara ja muu sellise arendamise kaudu. Ettevõtetele jääb tootmishoonete ja nendega seonduvate rajatiste ehitamine.

Kaitsetööstuspargi plaan jõudis esimest korda avalikkuse ette möödunud aasta oktoobris, kui tutvustasime plaani viiele kohalikule omavalitsusele, millest sõelale jäi neli asukohta kolmes omavalitsuses: Lääne-Nigula vallas, Lüganuse vallas ning Pärnu linnas Audru ja Tõstamaa osavalla territooriumil. Tänavu veebruaris algatas valitsus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu, et sobivaim koht välja valida.

Küsimusele, mida täpselt tootma hakatakse, on praegu veel ennatlik vastata, kuid võimalusi on erinevaid. Äsja lõppes konsultatsiooniring huvitatud ettevõtetega. Ideed või mitmel juhul ka üsna konkreetsed plaanid ulatuvad padrunitest suurtükimürskudeni, õhuründemoonast miinideni. Nägime ka Ämari n-ö minitööstuspargi konkursil, et huvilisi leidub. Järgmise aasta kevadel korraldame valikpakkumise sobivate ettevõtete leidmiseks, kellele anname pargis kinnisasja pikaajalise hoonestusõigusega.

Laskemoona tootmisel on kriitilise tähtsusega komponent lõhkeaine. Eestis juba küll toodetakse lõhkeainet, ent seda mäetööstusele. Sõjalise lõhkeaine tootmine vajab teistsugust tehast ja tehnoloogiat. On võimalus, et see lõhkeaine tuuakse Eestisse välismaalt, on võimalus, et tööstusparki tuleb ka lõhkeainetehas. Analüüsime praegu lõhkeaine tootmise majanduslikku teostatavust ja vajaduse korral leiame eriplaneeringu käigus sobiva asukoha ka lõhkeainetehasele.

Tööstuspargi asukohavalik viie võimaliku ala seast − lisaks kolmele alale Lüganusel ja Lääne-Nigulas oleme Pärnu suurel planeeringualal leidnud kaks väiksemat ja tööstuspargile sobivaimat ala − sõltub mitmetest asjaoludest. Võrdleme eelvalikualasid üheksa kriteeriumi alusel. Näiteks hindame teostatavust ja eesmärgipärasust, arendamise ajakulu, asukoha riigikaitselist sobivust, mõju looduskeskkonnale jne.

Eelvalikualade valimisel on juba püütud minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid. Planeeringu käigus hinnatakse kõiki mõjusid põhjalikult ja vajaduse korral tehakse lisauuringuid. Peame tagama selle, et tööstuspargi tegevused ei kahjustaks ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Seejärel teeme lõpuks kaalutlusotsuse.

Olles külastanud laskemoona ja lõhkeaine tootmise tööstusparke nii Põhjamaades kui mujal Euroopa riikides, kus need on kujunenud piirkonna elukeskkonna loomulikuks osaks, olen kindel, et sama juhtub ka Eesti kaitsetööstuspargiga.

Kutsume kõiki huvilisi tutvuma kaitseministeeriumi kodulehel välja pandud eriplaneeringu materjalidega ning osalema avalikel aruteludel, mis Ida-Virumaal toimuvad 5. detsembril kell 14.30 Lüganuse vallavalitsuses ja kell 17 Maidla rahvamajas.