MARJA-LIISA VEISER ⟩ Töötukassa peaks tooma oma peakontori Ida-Virumaale

Marja-Liisa Veiser, Tallinna Mustamäe linnaosa vanem ja endine Lüganuse vallavanem (Isamaa) Foto: Erakogu

Eesti regionaalpoliitika on aastakümneid olnud pealinnakeskne, mistõttu paljud Eesti maakonnad, sealhulgas Ida-Virumaa, on jäänud majanduslikult madalseisu. Selle asemel, et mõelda läbi, kuidas suurendada riigi kohalolu Ida-Virumaal, et aidata maakonda ja maakonna tõmbekeskusi majanduslikult ja sotsiaalselt ning tugevdada julgeolekupoliitilises võtmes, on valitsus asunud maakonnast hoopis selg ees taanduma.

Valitsuse kokkuhoiupoliitika on viimas Ida-Virumaal töötukassa esinduste sulgemiseni Lüganuse vallas Kiviõlis ja Sillamäel, sotsiaalkindlustusameti sulgemiseni Kohtla-Järvel. Kinni pannakse ka terviseameti Kohtla-Järve labor ning Jõhvis kohtumaja. Riigiasutuste äraviimine Ida-Virumaalt on majanduslikult kahjulik ja toob kaasa ka eestluse, eesti keele ja kultuuri taandumise maakonnas.

Kasvab ka suhtelise vaesuse määr, mis on Ida-Virumaal teiste maakondadega võrreldes niigi suurim. Praeguse Venemaa agressioonipoliitika valguses peaks riik oma tähelepanu suunama just riigieelarveliste töökohtade, struktuuride ning julgeoleku tugevdamisele Ida-Virumaal.

Riigiasutuste äraviimine Ida-Virumaalt on majanduslikult kahjulik ja toob kaasa ka eestluse, eesti keele ja kultuuri taandumise maakonnas.

Ida-Virumaa on nõukogude okupatsiooniperioodist alates olnud piirkond, kus eestlased on olnud vähemusrahvus omaenda kodumaal. Eestluse, meie keele ja kultuuri edendamine nõuab just riigilt otsustavaid samme, julgustamaks eestlaste siirdumist Ida-Virumaale. Selle eelduseks on aga töökohtade olemasolu. Koos riigiasutuste taandumisega kaotavad eesti keel ja kultuur Ida-Virumaal oma tähtsust veelgi.

Töötukassa esindused Kiviõlis ja Sillamäel pakuvad ja vahendavad töökohti, koolitusi ning karjäärinõustamist. Nende sulgemine vähendab oluliselt inimeste tööleidmise ja toetuse saamise võimalusi, mis on praegustes rasketes majandustingimustes hädavajalik.

Jõhvi kohtumaja sulgemisega likvideeritakse 40 riigieelarvelist töökohta, mis on piirkonnale ilmselgelt väga suur tagasilöök.

Kindlasti on riigiasutuste kohalolek oluline ka sotsiaalsete suhete ja kogukonna ühtekuuluvuse hoidmiseks. Olles ise Ida-Virumaa juurtega, julgen kinnitada, et sellist riigiasutuste sulgemist ei saa pidada mõistlikuks. Pigem tekitab see kohalikes elanikes tunde, nagu oleksid nad unustatud, mittevajalikud ning jäetud ilma riigi toetusest ja hoolest.

Võimaliku 1-2 miljoni eurose kokkuhoiu nimel tegutsemine tekitab küsimuse, kas riigisektori lahkumine on ka tegelikult tasuv ja tulevikku suunatud tegevus, kui arvestada Ida-Virumaal inimeste majanduslikku toimetulekut ning julgeolekuolukorda laiemalt.

Ida-Virumaa on pikalt olnud Eesti üks suurema tööpuudusega piirkondi, kus töötuse määr on ligemale kaks korda kõrgem kui Eestis keskmiselt. Pärast põlevkivitööstuse vähenemist pole suudetud luua piisavalt uusi töökohti. See on viinud inimeste väljarändeni ja lahkumiseni maakonnast. Eelkõige noored ja kõrgharidusega inimesed lahkuvad Tallinna, Tartusse või välismaale, kuna kodukohas napib erialast tööd. Riigi praegune poliitika annab kahjuks sellistele arengutele ainult hoogu juurde.

Kui tuua Ida-Virumaale rohkem riigiasutusi, pakuks see suuremat töökohtade valikut ning motiveeriks inimesi jääma. Miks mitte ei võiks töötukassa peakorter asuda Ida-Virumaal Kiviõlis või näiteks maakonnakeskuses Jõhvis?

Arvestades, et Tallinnas on Eesti kõige madalam töötuse määr ja kallimad kontoripinnad, oleks nii majanduslikult kui regionaalpoliitiliselt mõistlik töötukassa peakorteri viimine Ida-Virumaale. Isamaa on varem teinud ettepaneku viia sisekaitseakadeemia Narva, millest teostus sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse rajamine.

Riigiasutuste viimine Jõhvi, Narva, Sillamäele või Kohtla-Järvele annaks kohalikele elanikele võimaluse töötada kodu lähedal. See vähendab vajadust pendeldada pealinna vahet. See soodustaks kohaliku majanduse elavnemist ja tõstaks kohaliku elukvaliteedi taset, andes inimestele stabiilsemad töökohad. Riigieelarveliste töökohtade viimine Ida-Virumaale on üks väheseid kiireid ja efektiivseid viise, kuidas riik suudaks maakonda töökohti juurde luua.

Ida-Virumaal on kinnisvara hinnad märgatavalt madalamad kui pealinnas. See loob võimaluse tegutseda riigiasutustel siin odavamalt kui Tallinnas. Lisaks on kohalikud teenused, nagu äripindade koristamine, IT-tugi ja toitlustamine, samuti soodsamad. Seega ei oleks riigiasutuste kolimine Ida-Virumaale mitte ainult sotsiaalne samm, vaid ka majanduslikult mõistlik lahendus riigi kulude kokkuhoidmisel.

Piirkonda koliv riigiasutus tarbiks kohalike ettevõtete teenuseid, luues uusi ärivõimalusi ja töökohti ka erasektoris. See omakorda elavdaks kohalikku ettevõtluskeskkonda ja toetaks Ida-Virumaa pikaajalist arengut. Jõhvis ja Narvas on olemas korralik taristu, sealhulgas nüüdisaegsed kontoripinnad, head transpordiühendused ning vajalikul tasemel IT-taristu. Piirkonna tööjõuturul on olemas ka haritud ja kvalifitseeritud inimesed, kes oleksid võimelised riigiasutustes edukalt töötama.

Riigiasutuste paigutamine Ida-Virumaale annaks tugeva tõuke kohaliku ettevõtluse arengule. Kohalikud ettevõtted saaksid osutada riigiasutustele erinevaid teenuseid, näiteks eelmainitud toitlustus-, IT- ja puhastusteenuseid. Riigiasutuste vajadus teenuste ja kaupade järele suurendaks kohalikku nõudlust.

Riigiasutuste kolimine tooks Ida-Virumaale rohkem haritud spetsialiste, kes omakorda vajavad eluaset, teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi. See omakorda toetaks aga kinnisvaraarendust, kohalikke kauplusi, kultuuri- ja spordiasutusi ning teisi piirkonda elavdavaid tegevusi. Nii kasvaks piirkonna atraktiivsus ka investeeringute jaoks.