/nginx/o/2020/03/20/13019244t1h1995.jpg)
Alutaguse vallas peetakse Mäetaguse koolis tunde reaalajas, Iisaku ja Illuka koolis jagatakse õpilastele hommikul ülesanded kätte koos lahendamistähtajaga.
Mäetaguse põhikoolis käivad tunnid ikka tunniplaani järgi
20. märts 2020, 23:46
Mäetaguse põhikooli õpilastel algavad koolipäevad endistviisi kell üheksa.
Tõsi, koolimajja minema ei pea, aga kodus tuleb end selleks kellaajaks arvuti ette sättida.
"Kõigepealt tuleb end kohe õpikeskkonnas kirja panna, siis algab esimene tund. Tunniplaan on samasugune nagu ennegi, on tunnid ja vahetunnid ja lõuna, koolipäev kestab sama kaua kui varem. Õpetajad on erinevad: ühed lasevad rohkem töövihikus või vihikus harjutusi teha, siis tuleb tehtut pildistada, pilt õpetajale saata ja õpetaja kirjutab vastukaja. Teised õpetajad annavad arvutis tehtavaid ülesandeid, mis tuleb lahendatuna õpetajale saata. Nooremal poisil oli ka üks matemaatika videotund, kus kõik koos ülesandeid lahendasid," kirjeldas praegusi koolipäevi 3. ja 9. klassis õppivate poiste ema.
Kõik ühes paadis
Kooli direktor Veera Sibrik peab väga oluliseks, et koduses õppetöös õnnestus luua rutiin ja distsipliin.
"Lapsed tulid väga hästi kaasa, väiksemad on juba hommikul kell kaheksa valmis õppima hakkama. Kui on koolipäeva lõpp, siis koduseid ülesandeid enam ei ole − lapsed kogevad esimest korda, et neil on tööpäev nagu emal ja isal."
Sibrik kiidab topeltkoormusega töötavaid õpetajaid, sotsiaalpedagoogi, kes murekohtadel silma peal hoiab, suhtlemisalteid lastevanemaid ja innukaid õpilasi.
Õpetajatel on igal hommikul ja päeva lõpus virtuaalsed koosolekud, tihedalt suheldakse lastevanematega.
"Me suhtleme praegu nii palju, igal tasemel − see on täiesti uus kogemus," on kooliga seotud kogukond tema sõnul ääretult ühtseks muutunud. "Kuuluvusvajadus ja -tunne on kõigil praegu nii suur, pühendumus oma tegevusele kasvab. Tore on tunda, et oleme kõik ühes paadis."
Õpetajatel pealehakkamist jätkub
3. klassi õpetaja Gerli Habakuke sõnul olid kõige pikemad ja keerulisemad koduõppe esimesed päevad, kui tuli lastele kontosid teha ja õiged õpikeskkonnad leida. Nüüd on kõik paika loksunud ja asjad toimivad, lapsed enam isegi ei helista eriti, saavad ise hakkama.
Üle koormata ei tohi
Iisaku gümnaasiumi direktor KÜLLI GULJAVIN:
Meie koolimaja läks juba reedest kinni. Anname õpilastele Stuudiumi kaudu ülesandeid, püsime mõistlikkuse piires, et mitte üle koormata õpilasi ega õpetajaid. Nüüd on õpetajad hakanud andma integreeritud ülesandeid, loovad ainetevahelisi seoseid. Ülesanded peavad kindlasti olema sellised, millega õpilased ise hakkama saavad. Mõni õpetaja on teinud tundi ka veebikonverentsina, näiteks füüsikas uut teemat võttes. Pöörame tähelepanu ka sellele, et liiga palju õpet ei toimuks arvutipõhiselt, et oleks rohkem loomingulisust ja loovust. Siiamaani on kõik suurepäraselt hakkama saanud, ka lastevanemad on väga tublid ja mõistvad.
Meile sobib just selline, paindlikum koduõppe variant. Iseseisva töö oskus ja võimekus on lastel erinev; kui peres on üks arvuti, mida kasutab ka kodukontoris lapsevanem, saab laps valida aega, millal oma ülesandeid teha, ning ilusate päikeseliste päevadega pigem õues olla ja õhtupoolikul õppida.
Kui selles halvas olukorras midagi positiivset näha, siis paljud lastevanemad saavad praegu oma lastega paremini tuttavaks.
"Diginutikus on hästi oluline, meie koolis on see õnneks olemas, õpetajaid on päris palju koolitatud. Meil on parimad võimalused ja see süsteem on suurepärane," kinnitas ta.
Matemaatikaõpetaja Anneli Salmistu õpetab lapsi Zoomi programmis veebikohtumiste kaudu.
"Kui laps millesti aru ei saa, saab ta kohe õpetajalt küsida, samuti saavad lapsed omavahel suhelda," peab ta matemaatika õppimisel suhtlust oluliseks. "Ma ei ole sundinud kedagi veebikaamerat kasutama, aga kõik kuulevad mind ja saan ka veebitahvlil ette näidata."
Lastevanemad rahul, lastele meeldib
"Ma ei jõua seda korraldust ära kiita!" ütles 8. klassis õppiva poisi ema Kristiina Ets, et õppetöö on nii lastele kui vanematele väga mugavaks tehtud − ilma igapäevase rutiinita oleks raske last distsiplineerida.
Me ujume välja
Illuka kooli direktor ANNELI BOGENS:
Meie õpetajad panevad hommikul ülesanded Stuudiumisse üles, kes ühe päeva kaupa, kes nädala kava. Juba tehakse rohkem koostööd, et maht liiga suureks ei läheks: kehalises kasvatuses, matemaatikas ja loodusainetes saab ühiseid tunde teha. Kasutatakse erinevaid platvorme ja ollakse ka paindlikud, kui laps mingil põhjusel − ka tehnika tõrgub vahel − tähtajaks valmis ei jõua. Järgmisel nädalal teeme ühe ekraanivaba päeva, kus ülesandeid tuleb lahendada kas paberi ja pliiatsiga või peab laps õue minema. Õpime ka ise kogu aeg; õpetajate koormus on tohutu, peab väga leidlik olema. Esimene nädal on olnud selline "uju või upu" ja andnud kindluse, et me ujume igal juhul välja. Sügav kummardus lastevanemate ees, kellega teeme väga head koostööd. Positiivselt on üllatanud segaperede ja venekeelsete perede laste endi tublidus.
Mäetaguse kooli reaaalajas õppel on oma plussid, aga meie lastel on probleemiks interneti maht ja kiirus, kõigil pole võimalik kogu aeg mingis õpikeskkonnas olla. Leidsime, et anname lastele õppimise aja üle otsustamisel vabad käed, ja paistab, et see sobib kõigile.
"Kõik sujub fantastiliselt," kiitis 8. ja 6. klassis õppivate laste ema Kairi Nõmmemees. "Lastevanemad pole üksi jäetud, õpetajad on nii positiivsed. Meie kool on enne ka digipäevi teinud, sellest kogemusest on palju kasu. Peaasi, et tülpimust ei teki, kui koduõpe pikemalt kestma peaks."
"Minu esimene koduõppe nädal läks kergemalt, kui ma arvata oskasin," kirjutas Mäetaguse kooli 3. klassi poiss neljapäevases kodutöös. "Mulle meeldis vanade teemadega seotud ülesandeid lahendada. Rõõm oli selles, et ümberringi oli rahu ja vaikus. Aga kui tuli loodusõpetuses uus teema, oli see raskem kui koolis. Kui tuli matemaatikas uus teema, tegi õpetaja videokõne. Matemaatika teema sai mulle paremini selgeks kui loodusõpetuse oma. Ma ei kujutanud ette, milline inglise keele tund välja nägema hakkab, aga õpetaja tegi endale Skype'i konto, kus saime suhelda. Mulle meeldis esimene koduõppe nädal ja loodan, et edaspidi läheb kõik sama hästi."
9. klassi noormees Kristjan hindab sellise õppetöö korralduse rutiini: "Õpetaja annab tunni alguses ülesanded, tunni lõpuks tuleb need ära teha. Minule on nii parem, saab koolipäeva jooksul kõik asjad tehtud, ei jää midagi õhtuks."
Kõige keerulisemaks peab ta matemaatikat ja füüsikat, kus on oluline, et õpetaja seletaks. Matemaatikaõpetaja tehtud videokõne oli suureks abiks.
Vald ja koolid jagasid arvuteid
Alutaguse abivallavanem Kairi Soomer ütles, et kõigil valla peredel, kus on vaid üks arvuti ning mitu koolis käivat last (või lisaks lapsele ka kodukontoris lapsevanem), oli võimalus vallas lisaarvuti kasutada saada. Võimalus on praegugi, kui kellelgi vajadus tekib. Pilku hoitakse peal ka perede internetiühendusel: kui probleeme peaks tekkima, on vald valmis 4G internetipulgaga toetama.
"Meil on kolm kooli, koduõppe valikud on tehtud eri moodi, ent kõigil asi toimib. Nii õpetajad, õpilased kui lastevanemad on väga tublid ja positiivsed; omavahel suheldakse väga tihedalt," tunnustas ta.