Koolidirektor andis ühele lasterikkast perest pärit õpilasele oma arvuti

Roman Treial: "Ideaalis tuleks lastele anda sooja suppi, ent selle igapäevase kättetoimetamisega tekiks probleeme." Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnavalitsuse korraldusega jätkatakse õpilaste toitlustamist ka eriolukorra tingimustes: koolilõunate pakkumise asemel väljastatakse abi vajavatele peredele kümne õppepäeva toidupakid. Esimest korda jagati toidupakke koolide hoovides 23. ja 24. märtsil. Põhjaranniku ajakirjanik vestles Narva Soldino gümnaasiumi direktori Roman Treialiga õpilaste toitlustamisest ja õppekorraldusest riigis kehtiva eriolukorra ajal. Treial osales sel ajal parajasti toidupakkide jagamises, märkides esmalt kriidiga maha kahemeetrise ohutusala.

Kas see on tõepoolest probleem, et ilma koolilõunateta võivad koduõppel olevad lapsed nälga jääda?

See probleem on aktuaalne ning eriti aktuaalne on see Ida-Virumaa laste puhul. Algne idee oli jagada toitu ainult abi vajavatele lastele: panime [Soldino gümnaasiumis] kokku abi vajavate laste nimekirja ning algul oli selles 60 last, hiljem aga hakkasid meile kirjutama ja helistama lastevanemad ning nüüd on seal selliseid lapsi tunduvalt rohkem.

Kas see on optimaalne skeem − jagada toitu korraga kaheks nädalaks?

Jah, me näeme, et toidupakkides on pika säilivusajaga toiduained, mida saab külmkapis hoida. Kuid võib-olla tasuks neid ka nädalaks jagada.

Ideaalis tuleks lastele anda sooja suppi, ent selle igapäevase kättetoimetamisega tekiks probleeme.

Praegused toidupakid on kooskõlastatud terviseametiga ning lastevanemate vastukajad on olnud positiivsed. Hea, et pakkides ei ole mitte ainult küpsised ja šokolaad, vaid ka kotletid (pihvid).

Tõsi küll, ühe lapse ema ütles hiljuti, et need külmutatud pihvid hästi ei sobi sinna, kuna nad sõid neid ja tegid hambale viga. Ma palusin, et kõik ettepanekud saadetaks minu töisel e-posti aadressil, mina aga edastan selle info toitlustamisega tegelevale firmale ja terviseametile. Kui järgmisel nädalal taas toidupakke jagama hakkame, siis võib-olla jätame neist pihvid välja ja asendame need millegi muuga.

Kas kool ise osaleb toidupakkide kokkupanemises?

Ei, seda teeb kooli toitlustamisega tegelev firma, meie puhul Mann Grupp. Nemad tegid pakkumise terviseametile, kes siis kinnitas, et need tooted sobivad toidupakkides jagamiseks.

Kooli juhtkonna ja direktori roll on korraldada toidupakkide väljastamist ning juhendada klassijuhatajaid toidupakke vajavate laste nimekirjade koostamisel.

Räägime nüüd koduõppest. On selge, et esimene nädal oli eriti keeruline. Kas arvate, et edasi läheb kõik selgemaks ja lihtsamaks või hakkab lahendamata küsimuste hulk hoopis kuhjuma?

Ma rääkisin just õpetajatega ning nägin, et nii nemad kui ka lapsed on kindla rütmi saavutanud.

Probleemid on vaid nendel peredel, eriti lasterikastel, kellel pole kodus arvuteid ja nutitelefone. Üritame olukorda lahendada nõnda, et väljastame mõningatele mahakantud, kuid töökorras kooliarvutid. Ma tõin ühele lasterikkast perest pärit 7. klassi õpilasele oma isikliku arvuti, mida ma enam ise ei kasutanud, kuid mis on heas seisukorras.

Narva koolides õpilastele arvutite väljastamist üldiselt eriti ei praktiseerita, peljatakse seda. Kuid ma tean, et mitmetes Eesti väikekoolides tehakse seda julgelt − et lapsed oleksid arvutitega varustatud, kui meil juba kord e-õpe käib.

Haridus- ja teadusministeerium ei välista võimalust, et kui eriolukord suveni venib, siis tuleb lõpueksamid ära jätta ja teha õppetööst kokkuvõtted õpilaste jooksvate hinnete alusel. Kas teie meelest on see hea lahendus?

Ei, see pole lahendus, eksamid peavad toimuma. Võib need augustikuusse lükata ning leppida kõrgkoolidega kokku sisseastumisajad. Väga pika perioodi peale me seda venitada muidugi ei saa, kuid õpilased peavad siiski selle eksamikogemuse omandama.

Haridus- ja teadusministeeriumi selgitus koolitoitlustamise kohta distantsõppe perioodil

Õppetööd koolihoones ei toimu, seega koolilõunat ei pakuta. Kodus olevatele õpilastele koolilõuna pakkumine ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuete täitmine, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt.

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lastevanematele, v.a kutseõppeasutustes, kus jätkub senine süsteem.

Palume koolidel, sõltumata omandivormist, välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab nendele õpilastele koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega.

Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab nende õpilaste toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele kooli pidajale arveid vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antavas toetuse määras või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist.

Kohalikud omavalitsused võivad kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks koolide pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumist. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.