/nginx/o/2020/08/24/13296147t1h1372.jpg)
Septembris toimub Ida-Virumaal Eesti esimene festival aktiivsetele inimestele − "SeiklusFest" −, kus eripalgelisi tegevusi jagub kolmeks päevaks. Festivali keskus asub kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, kus saab isu täis seigelda ka üritusevälisel ajal.
"SeiklusFest" toimub 26.−28. septembrini, tutvustades Ida-Virumaad kui rohkete aktiivsete tegevustega seiklusmaad.
""SeiklusFestil" leiab palju ägedaid seiklusi maa alt, mäe otsast, vee pealt, puude latvadest, metsadest, rabadest, tehismaastikelt ja isegi asulatest," lubas Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
Festivali keskus asub Eesti kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, aga seigelda saab ka Aidu karjäärialadel ja Kiviõli seikluskeskuses.
"SeiklusFesti" kava kokku pannes on arvestatud sellega, et seal oleks tegevusi nii sportlikele inimestele kui ka lastega peredele.
"Kui Ida-Virumaa turismibränd on seiklusmaa, siis ta ei paku ju seiklusi ainult matkajatele ja orienteerujatele, kes käivad sportimas ja otsimas seiklusi, mis panevad kogu aeg proovile. Me pakume seiklusi ka tavalistele inimestele, sealhulgas lastele ja peredele. Kui nad on natukesegi aktiivse eluviisiga, on nad "SeiklusFestile" oodatud ja saavad hakkama," kinnitas korraldaja, Alutaguse matkaklubi juht Ingrid Kuligina.
Kõige paremat vormi eeldab kombineeritud matk nimega "Seikluslik täiskonveier": kaevandusmuuseumi allmaa-, tõukeratta-, jalgsi-, maasturi-, kanuu-, paadi- ja seiklusraja retk kestab kuus tundi.
Seikluslike konveierite kõrval on võimalik osaleda eraldi lühematel matkadel, valides liikumisviisiks näiteks kanuu-, paadi-, maasturi-, tõukeratta või jalgsi loodusvaatluse.
Festivali üks rosin on ronimine aherainemägedel, puudel, seintel või konstruktsioonidel.
Ronimiseks on senisest mitmekesisemad võimalused ka muul ajal. Kaevandusmuuseumi juurde loodud Alutaguse matkaspordi- ja seikluskeskuse ronimiskeskuses on nüüdseks kokku üle kümne atraktsiooni. Sealjuures on oskuslikult ära kasutatud kaheksakorruselise rikastusvabriku juurde kuuluvat kõrget paekivist torni.
"Eestis on see ainulaadne, sest siin saab proovida mitmesuguseid ronimise võimalusi, kasutades selleks erisuguseid vahendeid ja tehnikaid. Keskuses on ainsana Eestis kirkatamise rajad aastaringseks ronimiseks, Eesti kõrgeimad ronimisseinad koos vahejaamadega, kastironimine ja rippuvad rajad, kaljuronija ripptelk, kus pakume kaljuronija piknikku, aherainemäe ning Aidu karjääri köietöö- ja mobiilsete seikluselementide alad," kirjeldas Ingrid Kuligina.
Keskuse teenused pakuvad tema kinnitusel väljakutseid väga laiale sihtrühmale. "Oodatud on nii matkasportlased, mägi-, kalju- ja jääseinaronijad, kes otsivad treeningutele vaheldusrikkust, kui ka kollektiivid, sõpruskonnad ja pered, kes otsivad uusi seiklusi. Ronijat juhendab kogenud instruktor personaalselt, arvestades tema oskusi ja kogemusi."
Kuligina sõnul eristutakse teistest seikluskeskustest ja -parkidest, sest kõik on üles ehitatud matkaspordi ja mägironimise tehnikate arendamisele. "Erand on kastironimine, mis pakub vahepeal fun´i ja toetab kaudselt, sest õpid tasakaalu hoidma ja köit usaldama. Aga kõik ülejäänu toetab ka tehnikat, kui tahad minna mägedesse või tunda, et oled nagu mägironija."
Kohtla-Nõmmel ei pea ainult kõrgustesse pürgima, vaid võib kogeda ka Eesti sügavaimat elamust. Kuni kaheksa meetri sügavusel asuv allmaaosa on kaevandusmuuseumi põnevaim atraktsioon. Muuseumi eripära on töötavad masinad, mida giid endistes kaevanduskäikudes üksteise järel käivitab: puurmasinad, laadurid, kombain, mida Kohtla kaevanduses kasutati kuni sulgemiseni 2001. aastal. Külastajad saavad isegi osa imiteeritud lõhkamisest, millele eelneb kaks kõrvulukustavat vilet.
Uudistamist jagub ka muuseumi maapealses osas − rikastusvabrikus. Endises kaevanduse administratiivhoones on aga taasavatud põnev näitus "Nõukaaeg kaevuri kodus ja kaevanduse kontoris", mis viib ajas mitukümmend aastat tagasi. Külastajad võivad muu hulgas tutvuda nõukaaegse kaevuri korteri ja kontori punanurgaga, saavad teada, kes on markšeider ja mis on fotaarium.
Kohtla-Nõmmelt algab ka Adrenaator Grupi seiklusmaailm, mida selle omanik Imre Poom hakkas looma juba peaaegu 20 aastat tagasi. Tööstuspärandile, mis on tekkinud ekskavaatorijuhi loomingu tulemusena, on lisatud parvesid, purdeid ning teisi seikluslikke elemente.
"Seiklusmatk pluss karjäärisafari on meie teenustest rahva seas kõige populaarsem," kinnitas Imre Poom.
Hästi sissetöötatud kombo kestab kokku kolm tundi ja algab sellega, et pere või väiksem rühm seiklejaid saab kaevandusmuuseumi juures orienteerumiskaardi ja kompassi ning kuuleb, et giidi kaasa ei tulegi. Seega tuleb loota oma orienteerumisoskusele.
Linnulennult on seiklusraja pikkus 2,3 kilomeetrit, aga tavaliselt kõnnitakse see pikemaks. Ühest suuremast varinguaugust leiab vihjete järgi teise kaardi edasi orienteerumiseks ning lõpp-punkti jõudmiseks, kus ootab maastur ja jätkub raputav safari Aidu künklikus karjääris.
Aidu veeteedest saab aga parima pildi vett mööda. Adrenaator Grupi uus teenus on suure ja stabiilse kaatriga veematk, mille käigus näeb nii Aidu sõudekanalit, ujuvat sauna, sinist laguuni, Aidu pankrannikut kui ka suurimat truupi, mis pandud tee alt läbi just selleks, et sealt paadiga läbi saaks.