Ida-Virumaa on Eesti üks külmemaid kante

Ida-Virumaal ei ole viimastel aastatel olnud sugugi vaid soojad ja lumetud talved. Näiteks 2014. aasta jaanuaris oli külma ligemale 30 kraadi. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kuigi Eesti külmapealinna tiitel püsib Jõgeva käes, näitavad viimaste aastate vaatlusandmed, et Eesti kõige külmemaks maakonnaks on õigem pidada Ida-Virumaad.  

Eesti ilmateenistus avaldas sel nädalal põhjaliku ülevaate Ida-Virumaa kliimast ning selle põhiline järeldus on, et ka selles osas on Ida-Virumaa üks põnevamaid maakondi Eestis. 

Esimene vaatlusjaam pärineb 1866. aastast 

Ida-Virumaa kliima iseärasusi saab iseloomustada kolme ilmajaama: Narva, Narva-Jõesuu ja Jõhvi andmete põhjal. 

Juba 1864. aastal otsustas Venemaa mereministeerium rajada Läänemere rannikule korraliku vaatlusjaamade võrgu. Narva linna pidi tulema II järgu meteojaam. Jaama rajamiseni jõuti põhiliselt Eestimaa statistika komitee initsiatiivil alles 1866. aastal. Kaks aastat hiljem lisandus vaatlusjaam ka Narva-Jõesuusse.

Ida-Virumaa ilmarekordid

• Kõige madalam õhutemperatuur on −42,6 °C, mis mõõdeti 30. detsembril 1978. aastal Narva meteoroloogiajaamas.
• Kõige kõrgem õhutemperatuur on +35,4 °C, mis mõõdeti 7. augustil 2010. aastal Narva-Jõesuu rannikujaamas.
• Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 116 mm, mis mõõdeti Jõhvi meteoroloogiajaamas 26. augustil 2008. aastal.
• Maksimaalne lumikatte paksus on 82 cm, mis mõõdeti 12. märtsil 2011. aastal Jõhvi meteoroloogiajaamas.
• Maksimaalne tuulepuhang on 32 m/s, mis mõõdeti 31. detsembril 1975. aastal Jõhvi meteoroloogiajaamas.

Rekordiline sajuhulk tabas Jõhvis 2008. aasta augusti lõpus − kiriku juures olev auk muutus basseiniks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esimeste aastate andmed mainitud jaamadest pakuvad peamiselt ajaloolist huvi. Näiteks ei olnud Narva-Jõesuus 1890. aastal baromeetri juures termomeetrit, mistõttu ei saadud õhurõhu tõelisi väärtusi arvutada. 1898. aastal märgiti inspektori poolt, et tuulelipul oli kerge tahvel teadmata ajast katki, sadememõõduanumad ei pidanud vett, olid ebasobivalt paigutatud jne (A. Raik "Eesti meteoroloogiajaamade võrgu kujunemise ajaloost", EGSi aastaraamat 1960/61).

Eripärasusi oli mõõtevahendites ka hiljem: 1920. aastal püstitatud tuulelipu kõrgus maapinnalt oli kolm korda kõrgem praegustest − 29,3 meetrit!

Kuna Narva ilmastikuolusid iseloomustav jaam on viimastel aastakümnetel oma asukohta muutnud (näiteks oli ajavahemikul 2000−2013 Narva-Jõesuus, nüüd asub Narva lennujaamas Olgina külas, 5 km kaugusel kesklinnast), siis maakonnas praegu kasutusel olevad kliimanormid (aastad 1981−2010) on arvutatud ainult Jõhvi meteoroloogiajaama kohta. Seega saab Narva ja Jõhvi kliimat paremini võrrelda vaid varasemaid kliimanorme kasutades.

Eesti jahedamaid kante 

Aastail 1971−2000 oli Narva aasta keskmine õhutemperatuur 4,9 °C, Jõhvis aga 4,7 °C. Viimane näit ületas napilt Eesti viimaste aastakümnete madalaima aasta keskmise õhutemperatuuriga Väike-Maarja jaama 0,1 kraadiga.

Viimase poolsajandi kõvemad pakased on registreeritud just Narvas ja Jõhvis. 1978. aasta 30. detsembril mõõdeti Narvas −42,6 °C (maapinnal isegi −50°!) ja Jõhvis −41,0 °C.

Seega võib Ida-Virumaad pidada Eesti kõige külmemaks maakonnaks, vähemalt viimasel ajal.

Kui mõnel talvel võtab külm ka ripsmed jäässe, siis teisel on olnud vaid väheseid miinuskraadidega päevi. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Klimaatiline talv saabub Jõhvi keskeltläbi 2. detsembril

Kevad (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Jõhvis 23. aprillil ("Eesti kliima minevikus ja tänapäeval", 2013).

Suvi − aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur ületab püsivalt +13 °C − saabub Ida-Virumaale keskmiselt juuni algupäevil. Jõhvis algab suvi 4. juunil.

Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C; saabuvad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Jõhvis 1. september (võrdluseks: Pärnus 10. september).

Talve, kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. (Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi). Keskeltläbi peaks klimaatiline talv saabuma Jõhvis 2. detsembril. 

Aasta keskmine õhutemperatuur aastaist 1981−2010 ehk norm on Jõhvis 5,1 °C (võrdluseks Väike-Maarjas 4,9° ja Jõgeval 5,3°), juuli keskmine on seal 17,0 °C nagu ka Ristnas või Kuusikul, külmima kuu − veebruari keskmine on −6,0 °C nagu Väike-Maarjas. Narva suur aastase õhutemperatuuri amplituud − 23,8 kraadi − viitab samuti paikkonna kontinentaalsusele (väikseim Ristnas 19,4 °C).

Eesti kliimarekordite tabelisse on läinud sisse kõige madalaim kuu keskmine õhutemperatuur −18,1 °C (jaanuar 1987, Narva). Sel kuul valitses enamiku ajast krõbe talvekülm. Minimaalseim õhutemperatuur mõõdeti 10.  jaanuaril, mil see langes −37,3 kraadini.

Kõige soojema kuu rekord saadi naaberjaamast, kus juuli keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 2010. aastal Narva-Jõesuu rannikujaamas +23,4 °C (norm 16,9 °C). Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis sellal enamikul päevadel üle +20 kraadi, vaid üksikutel päevadel jäi sellest madalamaks. Maksimaalne õhutemperatuur kerkis mitmel päeval üle +30 kraadi, kõrgeim näit − +34,5 °C − mõõdeti 28. juulil. Öine miinimum alla +13 kraadi ei langenud.

2010. aastal oldi ka Eesti maksimaalse õhutemperatuuri uuele tipptulemusele väga lähedal, kui 7. augusti pärastlõunal mõõdeti Narva-Jõesuus +35,4 kraadi ehk vaid 0,2 kraadi kehtivast rekordist vähem. Rekordi nurjas Venemaalt Eestisse kandunud metsatulekahjude suits, mis nõrgendas maapinnale jõudvat päikesekiirgust ning jahutas soojust.

Tugevate sadude maakond 

Ida-Virumaa paistab silma sademete rohkuse ning intensiivsuse poolest. Nii registreeriti 1923. aastal Narva-Jõesuus aastaseks sademekoguseks 1030 mm, Jõhvis on mõõdetud aga mitmel korral tõelist paduvihma: 3,34 mm/min (23.07.1957), 0,94 mm/min (3.08.1978) ja 0,80 mm/min (31.08.2003).

Kohaliku uputuse korraldas tugev vihm 5.−6. augustil 2003. aastal Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Ilmajaama andmetel sadas ööpäevaga maha 131 mm. Maavalitsus hindas valingu otseseks kahjuks 838 000 krooni, kaudsed kahjud ulatusid üle 11 miljoni krooni! Kohtla-Järvel on ka varemalt mõõdetud paduvihmasid (100 mm 2.09.1936).

Ida-Virumaale kuuluvad ka veetaseme ja õhurõhu rekordid 

* Madalaim Eesti rannikualal mõõdetud veetase on −122 cm (9. jaanuar 1914, Narva-Jõesuu). Erakordselt madala veetaseme põhjuseks oli kuivavõitu jõgi ja idasuunaline tuulepagu.

1914. aasta jaanuaris oli Eesti idaosas paar päeva kestnud tugev torm, 10. jaanuaril jäid Peterburi ja Narva vahel liikunud rongid lumehangedesse kinni. Kiirelt muutusid nii baromeetri kui ka veetaseme näidud. "Meil on viimastel päevadel haruldase mere ning õhu tujukusega tegemist olnud. [—] Tallinnas müristas SO tuul sekundis 30-35 meetrit. See on juba hirmus kiirus ning siit algab see kohutav maru, mida võõrkeelse sõnaga orkaniks nimetatakse" (Päevaleht, 10.01.1914). "Haruldaselt madal vesi on viimase tormi ajal meie lahes olnud, sest Ida tuul vee ulgumerele paisutas. Mõned laevad on sadamas põhja kinni jäänud" (Päevaleht, 12.01.1914).

* Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa (793 mmHg; 21. november 1993, Narva). Õhurõhk hakkas tõusma 19. novembri õhtul ning tõusis kuni 21. novembri keskpäevani, mil õhurõhk oli 1057,2 hPa. Seejärel hakkas õhurõhk tasapisi langema. 

Rohked on ka talvised sademed. Juba 1708. aasta oktoobris olevat Narva kanti katnud poole mehe kõrgune lumi. Esimest lund on sadanud Jõhvis 24. septembril 2019. aastal, hilist aga 17. juunil 2014. aastal. Kaugel 1921./1922. aasta talvel püsis Illukal paks lumi maas 186 päeva − maikuuni välja. Veel aprillis oli lumikatte paksus 82 cm. Vasknarvas püsis lumi maas veidi vähem − 173 päeva. Metsas on kõige tüsedam lumekiht mõõdetud Tudus − 76 cm 1966. aasta veebruaris.

Aastakümneid oli Eesti lumikatte paksuse rekord 1924. aastal Pagaril mõõdetud 98 cm. Lumikatte teatmiku andmeil oli Jõhvis aastail 1962−2001 jõuluõhtuks püsiv lumikate maas 83% juhtudest.

Talvistest sademetest on maakonnas märkimisväärsed ka härmatise, jäite ja lumeladestuse näitajad. Teralist härmatist esines ajavahemikul 1991−2005 õige sageli (2003. aasta jaanuaris Jõhvis 168 tunni kestel). Ohtliku lumeladestuse maksimaalne kaal traatidel ulatus 2001. aasta novembris Narva-Jõesuus 264 grammini meetri kohta.