Kohtla-Järvel näeb menunäidendit "Lendas üle käopesa"

Näidendi tegevus leiab aset 1960ndate Ameerika hullumajas. Peaosas on Üllar Saaremäe, keda praegu kohtab rohkem riigikogu saalis kui teatrilaval. Foto: Rakvere Teater

Esmaspäeval, 30. novembril etendub Kohtla-Järve kultuurikeskuses Rakvere teatri menuk "Lendas üle käopesa", milles peaosa, mässumeelset Randle McMurphyt kehastab Üllar Saaremäe.

Lavastuse "Lendas üle käopesa" tegevus leiab aset 1960ndate Ameerika hullumajas. Peategelane pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õde Ratchedi, kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda. 

Mõjutas valima näitlejaametit 

Ken Kesey romaani "Lendas üle käopesa" põhjal vändatud samanimeline film võitis 1976. aastal viis Oscarit. Kui 1985. aastal mängis Noorsooteater Dale Wassermani dramatiseeringut Tõnu Kargiga peaosas, kujunes sellest teatri suursündmus: iga etenduse järel − 153 korda − aplodeeris publik püsti seistes. 

Rakvere teatri mängukavas on "Lendas üle käopesa" 2017. aasta sügisest. 

"Oleme arvuliselt mänginud etendusi kaheksakümne ringis. Usun, et tavaolukorras tähistaksime kindlasti juba sajandat mängukorda. Oma osa etenduste planeerimisel on mänginud kevadine eriolukord, aga ka minu hõivatus riigikogus," ütles Üllar Saaremäe, kellel aitab McMurphy roll suhet teatriga soojas hoida.

 "Mis puutub tüki menukusse, siis oleks publikupuuduse või kaasaelamise üle patt kurta. Aga nii, nagu on võimatu võrrelda eri aegruumides sündinud kunsti või muusikat, on ka võimatu kõrvutada teatrilavastusi. Olen näinud Noorsooteatri "Käopesa" rohkem kui korra. Esimest korda keskkooli ajal. See oli üks võimsamaid teatrielamusi minu kui noore inimese elus. Vaimustas ja mõjutas suuresti näitlejaametit valima. Hiljem, lavaka ajal, vaatasin lavastust veel seitse-kaheksa korda," meenutas Saaremäe.

Vabaduse ära andjad

Näitlejast tipp-poliitik võrdles, et Noorsooteatri lavastus sattus aega, kui suures Nõukogude Liidus hakkas vaikselt pead tõstma perestroika ning rahvused julgesid (küll vaikselt ja arglikult) oma nägu ja veregruppi üles otsima hakata.

"Kui lavastuse hiilgeaegadel ilmusid siin-seal tänavatele juba sinimustvalged lipud, siis kriipsutas see, mis toimus ühiskonnas, eriti teravalt alla lavastuse sõnumit: totalitaarsele süsteemile tulebki vastu seista. Kas või elu hinnaga. Mingil määral kannab seda sõnumit ka meie lavastus. Kuigi aeg on teine."

Eili Neuhausi lavastuse põhifookus keskendub siiski eelkõige sellele, mis toimub inimesega, kes oma vabaduse ära annab.

"Mis viib inimese selleni, et ta laseb välisel jõul oma saatuse üle otsustada? Olgu see jõud siis amet, mida ta peab, või hirm elu ees. Ühiskondlik arvamus või midagi, millele ei osatagi nime anda... Need on küsimused, mida peame ikka ja jälle endale esitama. Seetõttu ongi "Käopesa" vaatamist väärt," tõdes Saaremäe.