Ida-Virumaal otsitakse hooldusperesid

Aljona Kazakova julgustab inimesi hakkama kasuvanemateks ka noorukitele, kes oma bioloogiliste vanemate juures kasvada ei saa. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Perekonda ja kodusoojust vajab iga laps. Paraku ei saa kõik lapsed oma bioloogiliste vanematega kasvada ning selle põhjused võivad olla erisugused. Neid perekondi, kes on teistes peredes sündinud lastele oma südamed ja uksed avanud, on küll palju, kuid asendushooldust vajavaid lapsi on praegu märksa rohkem.

"Täiskasvanute vastu usalduse kaotanud teismeline võib olla okkaline nagu kerra tõmbunud siil, ent kui ta tunneb, et temast hoolitakse, sulatab see tema südame," on Kohtla-Järve lastekaitse peaspetsialist Aljona Kazakova veendunud. Ta kutsub inimesi üles senisest julgemini hakkama hooldus- ehk kasupereks ka noorukitele, kes oma päris peres kasvada ei saa.

Siin on lugu sellest, kuidas kohtusid Anna ja Maria − teismeline ja tema kasuema. Praeguseks on Anna 26aastane, ta õpib magistrantuuris sotsiaaltööd ja töötab asenduskodus kasvatajana. Anna enda lapsepõlv oli keeruline. 13aastaselt, kui ta oli teismelise tüdrukuna inimestes ja maailmas pettunud ning ise murdumas, kohtus ta Mariaga − Ida-Virumaal elava hoolduspere emaga. Ning Mariast sai Anna ema.