Mida prognoositi 2012. aastal?

Foto: Põhjarannik

Kuidas on täppi läinud prognoosid Ida-Virumaa käekäigu kohta kaheksa aastat tagasi ilmunud Põhjaranniku ajakirjas Ida-Virumaa Homme? Tookord palusime mitmetel inimestel pakkuda välja, milline võiks olla elu aastal 2020, mis hakkab nüüd lõppema. 

Positiivne on, et mitmed tookord pooleli olnud ettevõtmised on nüüdseks valmis. Tartu ülikooli Narva kolledži uus õppehoone, riigigümnaasium Jõhvis ja Kohtla-Järvel, Ida-Viru keskhaigla aktiivravikorpus, Sillamäe sadama konteinerterminal,  Äkkeküla tervisespordikeskus, Kiviõli seikluskeskus ja muud. Jõhvi, Narva ja Sillamäe linnakeskus on saanud uue näo, maakonda on lisandunud kümneid kilomeetreid uusi rattateid, tööstusparkidesse on ettevõtteid tasapisi juurde tulnud, kuid mitte tollal loodetud hulgal, kerkinud on uusi hotelle, lisandunud vaatamisväärsusi.  

Ent näiteks samuti juba kaheksa aastat tagasi päevakorral olnud Jõhvi jäähalli ja ujulat pole siiani veel ehitama õnnestunud asuda, nagu ka Narva-Jõesuu kuursaali. Aastal 2020 pole Ida-Virumaal veel ühtegi täiemõõdulist nüüdisaegset kergejõustikusaadioni, Aidu veekeskuse arendamisel pole aastatega loodetud tempot õnnestunud saavutada. Kõige suuremad ja maakonda tugevamini mõjutavad tagasilöögid tulid aga põlevkivitööstusest. 

Põlevkivitööstuse uljad plaanid teoks ei saanud

2012. aastal olid nii Eesti Energial, VKG-l kui Kiviõli Keemiatööstusel väga ambitsioonikad põlevkivitööstuse laiendamise plaanid. Viru Keemia Grupi juhatuse liige ja arendusjuht Jaanus Purga kirjutas, et VKG diislikütus on Eesti mootorikütuste tulevik. "Mootorikütuste tarbimiseks rajab VKG aastatel 2013-2016 Kohtla-Järvele esimese rafineerimistehase tootlikkusega 14 000 barrelit päevas," kirjutas Purga.

Ka Eesti Energia tollane juhatuse esimees Sandor Liive teatas, et Eestil on võimalus saada Euroopas Norra kõrval teiseks riigiks, kes suudab ise oma ressurssidest katta omamaise diislikütuse vajaduse. Liive oli vahetult enne elektrituru avanemist optimistlik, et Eesti Energia põlevkivijaamad püsivad konkrentsis, kuna neile on paigaldatud puhastusseadmed. 

Purga möönis, et põlevkiviõlist diislikütuse valmistamise varjuküljeks võib saada Euroopa Liidu CO2 tsüklit reguleeriv kütusedirektiiv. Samas tõi ta välja, et see ei põhjusta tootmisest loobumist, vaid sunniks siin toodetud kütust eksportima. 

Tegelikkuses osutus Euroopa Liidu kliimapoliitika arvatust karmimaks ja selle mõjul on  järsult kallinenud CO2 kvootide hinnad, mistõttu on põlevkivienergeetika suuremas osas turult tõrjutud. Et 2012. aastaga võrreldes on nafta maailmaturul odavnenud, on Ida-Viru põlevkivitöösturid loobunud ka diislikütuse tootmise plaanidest.   

Tööpuuduse poolest on Ida-Virumaa endiselt liidrikohal 

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ennustas, et kui 2012. aasta sügisel oli Ida-Virumaa töötuse tase 10,4 protsenti, siis 2020. aastaks on see poole väiksem ehk 5,2 protsenti. Tegelikult on Ida-Virumaal endiselt riigi suurim töötuse tase, mis ulatub ligemale 13 protsendini.

Optimistlikku prognoosi tehes uskus Teelahk majandustegevuse elavnemisesse maakonnas. Järgnenud kaheksa aastat näitasid, et seda ei tulnud.  

Näiteks tollane VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa käis 2012. aastal välja veksli, et ettevõtte senisest suurem tootmiskompleks annab 2020. aastal tööd 3000 inimesele. See arv on praegu peaaegu poole väiksem ehk 1600. Ka selle taseme hoidmine on nõudnud muutunud oludes tohutuid pingutusi ja ümberkorraldusi.  

Virumaad on endiselt lahus 

Tollane Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland kirjutas, et oleks aeg mõelda kahe Virumaa ühendamisele, kuna see tugevdaks kogu piirkonna konkurentsivõimet. Kaks Virumaad on endiselt lahus. Muutunud on vaid nii palju, et üks varasem Ida-Virumaa vald kalpsas haldusreformi käigus Lääne-Virumaale ja kaks valda Jõgevamaale. 

Ojuland leidis, et turismi edendamise huvides oleks vaja viisavabadust Eesti ja Venemaa vahel. Pärast 2014. aastat on suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel aga hoopiski jahenenud, mis avaldab negatiivset mõju nii Ida-Viru turismile kui ka majandusele laiemalt. 

Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Jalonen prognoosis, et 2020. aastal külastab Ida-Virumaad kaks korda rohkem turiste kui kaheksa aastat varem. "Narva-Jõesuust on saanud Põhjamaa Riviera ja Narva Kreenholmi ajaloolise tekstiilimanufaktuuri kompleksist kõikide turistide sihtpunkt kui uus Hongkong," märkis ta, lisades, et Sillamäe sadama kaudu toimub reisilaevaliiklus, olemas on väikesed jahisadamad nii mere ääres kui Peipsi põhjarannikul.

Ida-Virumaa turism on teinud märkimisväärseid edusamme, ent need on olnud tollal soovitust siiski väiksemad. Põhjuseks jäised suhted Venemaaga ning 2020. aastal on koroonaviiruse tõttu kõige rohkem kannatanud just turism. 

Tollane Nordea panga Jõhvi äriüksuse juht Enn Männiste arvas, et 2020. aastal vaatavad Eestis tegutsevad pangad Ida-Virumaad kui piirkonda, kus on parimad võimalused äri teha ning kinnisvara hinnad on tunduvalt tõusnud. Ettevõtjate hinnangul on Ida-Virumaa projektideks pankadest laenu saamine muutunud aasta-aastalt aina keerulisemaks. Kinnisvara hinnad pole samuti tõusnud.