:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/20/13538453t1h5a32.jpg)
2012. aastal, mil Põhjarannik andis välja eelmise eriväljaande Ida-Virumaa Homme, oli suur muutuste, ootuste ja positiivsete prognooside aeg.
Pilk Ida-Virumaa tulevikku
Tegelikkuses ei läinud kõik sugugi sama hästi, nagu tookord arvati. Maakonna senine põhiline majandusharu põlevkivitööstus on saanud kliimapoliitikaga arvatust rohkem pihta. Uusi ettevõtteid on asemele tulnud loodetust vähem. Turism ja logistika on saanud kannatada Euroopa Liidu ja Venemaa suhete jahenemise tõttu. Tööpuudus on veelgi enam kasvanud. Elanikke on jäänud kaheksa aastaga vähemaks ligikaudu 25 000 võrra ehk sama palju, kui on Sillamäe ja Jõhvi inimesi kokku.
Samas on Ida-Virumaal hulganisti hakkajaid inimesi, kes püüavad kõikvõimalikele tagasilöökidele vaatamata siinsele elule uut hoogu anda ja hoiavad ikka optimismi lippu kõrgel. Paljugi sellest, mis kaheksa aastat tagasi olid vaid plaanid, on nüüdseks olemas − olgu selleks näiteks kas või Sillamäe rannapromenaad, Jõhvi muusikaväljak, Kohtla-Järve spordikeskus või uued riigigümnaasiumid. Aga loomulikult on põhjust soovida enamat ja kiiremini.
Seekordses ajakirjas Ida-Virumaa Homme heidame pilgu sellele, mis võib maakonda ees oodata järgneva kümne aasta jooksul. Abiks mitmete oma ala asjatundjate arvamused. Samuti teeme ülevaate Ida-Virumaa ettevõtlusauhindade tänavustest tublidest võitjatest.
Ida-Virumaa järgmise kümnendi käekäigu määrab suuresti ära see, kui hästi ja targalt õnnestub ära kasutada Euroopa Liidu kliimapoliitikaga kaasnevat õiglase ülemineku fondi. Siiani on maakond olnud selles protsessis kaotaja, nüüd peaks tulema viljade kogumise õigus ja võimalus.
Või nagu ütleb selles ajakirjas olevas arvamusloos tabavalt Hardi Murula, et rohepööre ja õiglane üleminek ei tohi Ida-Virumaa jaoks osutuda altminekuks.
Ent arvestada tasub ka TTÜ Virumaa kolledži direktori Mare Roosilehe mõttega, et maakonna tuleviku kujundamine sõltub suuresti igaühe otsustest näiteks kohalikel valimistel. "Iga maakonna elanik peab vaatama peeglisse, jätma isiklikud huvid ja hirmud tagaplaanile ning tegema valikuid, mis toovad kasu maakonna inimestele ja majandusele."