JUHTKIRI Kreenholmil läks paremini kui sisekaitseakadeemial

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Need, kes mäletavad, kuidas riik sisekaitseakadeemiat Narva tõi, küsisid endalt, kas Kreenholmi arendust ei taba sama saatus. Poliitikud võivad ju olla Narva ja Ida-Virumaa tähtsusest kõneldes õhku täis, aga kui otsustamiseks läheb, kipub suur osa õhku lubadustest välja vihisema.

Riigikogu kultuurikomisjoni hääletusel läks teisiti. Esimest korda pääsesid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste sekka algatused väljastpoolt Tallinna ja Tartut.

Kreenholmi arendaja, osaühingu Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk ütles kohe, et konkurendid on küll tugevad, aga lõimumise ja geopoliitika seisukohast Kreenholmile vastast ei ole. Kreenholm on reaalselt koht, mida tuleb järele aidata, ja kõige lihtsam on tõuget anda riigil.

Poliitilised kokkulepped, mis panid paika Eesti kultuuri jaoks kõige olulisemad ehitised, soosisid tervet Virumaad, sest pingereast leiab ka Arvo Pärdi nimelise muusikamaja Rakveres.

Priit Hõbemägi kirjutas Eesti Ekspressis, et koalitsioonisaadikute otsus sõltub sellest, milles on omavahel kokku leppinud Reformierakonna ja Keskerakonna juhid.

Kui Tartu südalinna kultuurikeskuse soosingu taga paistsid Reformierakonna kõrvad, oli lahtine, mida tahab Keskerakond. "Võiks arvata, et neile on oluline taastada Narvas oma kaotsi läinud toetuspind, kuid Narva Manufaktuuri hipsterite projekt lihtsaid narvalasi kaasa elama ei pane ja hääli ei too," arvas Hõbemägi.

Kogenud ajakirjaniku arvamus ei läinud täppi. Nüüd peab riigikogu täiskogu kultuurikomisjoni ettepanekud otsuseks vormistama.

Tagasi üles
Back