Kõnnu dendropargis näeb mõne tunniga kogu põhjapoolkera puuliike

Asta Tuusti ütleb, et suhtus dendropargi algusaastatel looduse ümberkujundamise ideedesse pigem skeptiliselt. Pärast isa lahkumist hakkas aga nende puude kohta lugema ning see kõik muutus talle põnevaks ja eriliseks. Ka Amuuri toomingas, mille juures ta pildil seisab. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Endel Kaljuve rajas dendropargi selleks, et maastikku rikastada ja produktiivseid puuliike leida. 37 aastat hiljem saab pargis aimu, kuidas võõrliigid siin kohanevad ja meie oma loodust mõjutavad.

Esimesena istutas Endel Kaljuve 1984. aasta kevadel vastselt loodud Kõnnu dendroparki Alpi seedermännid. Need on juba aastakümneid käbisid kandnud ja pere käbiseemneid söönud. Nüüd on puud nii kõrgeks kasvanud, et ladvas kasvavaid käbisid ei saa enam kätte. Nendele, mis alla kukuvad, loota ei saa − oravad ja mänsakud jõuavad seemnetele enne jaole.

Nende mändide istutamise ajal Kõnnu denropargist veel ei räägitud, oli hoopis Oktoobri kalurikolhoosi katsekvartal-dendropark.