VIDEO ⟩ Hea hääldus pole kirss tordil, vaid tort ise

"Mul on nii hea meel, kui meie Ida-Virumaa täiskasvanud õppijad rõõmustavad: "Enam ei läinudki keegi minuga vene keele peale üle!" Sest kui hääldada sõnu väga vene moodi, siis eestlane väsib kuulamast või ei taha näha kõnelejat vaevlemas ja läheb väga kiiresti vene keele peale üle," ütleb Natalja Kitam. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti keele valesti hääldamine ei väsita mitte üksnes eestlasest kuulaja kõrva, vaid ka kõnelejat ennast, ütleb psühholoogi haridusega Multikey keelekooli looja Natalja Kitam.

Teie nägu on paljudele tuttav sellest ajast, kui töötasite venekeelse AK diktorina. Aga viimastel aastatel olete ajanud hoopis eesti keele asja.

Jah. Vean Multikey veebikooli, mis on põhimõtteliselt keelelabor, kus me töötame välja ja katsetame uusi keeleõppe metoodikaid ning kui need töötavad, siis võtame need kohe kasutusele. Kõige suuremaks innovatsiooniks pean (kõnekoolitaja) Einar Krauti häälduskursust.

Õige häälduse õppimiseks pole kunagi liiga hilja

Milles seisneb teie loodud hääldusmeetod?

Foto: Matti Kämärä

Kauaaegne raadioteatri lavastaja ja kõneõpetaja Einar Kraut:

"Meetod on originaalne ja ei tegele mitte häälikute, vaid hääldusliigutuste õppimisega.

Kuna me räägime hääldusliigutustega, on keeled häälduse poolest erinevad ja sellepärast on neid muulasel raske õppida. Kuni selleni välja, et üks Ida-Virumaa keeleõpetaja ütles: "Kui te tahate õiget hääldust õppida, siis lahutage oma elueast 6-7 aastat ja saate teada, kui palju te olete hiljaks jäänud." Ja nii mõeldakse üle maailma väga palju.

Eestis on neid ka, kes usuvad, et hääldust on võimalik õppida, aga suure vaevaga, ja ega meie oma häälduskursusel ka midagi kerget ei paku. Aga tänu sellele, et läheneme hääldusele liigutuste, mitte häälikute kaudu, õnnestub meil tungida sügavale teise keele sisemusse.

Enamiku keeleõpikute järgi jääb niisugune mulje, nagu oleks hääldus üks ilus lisavidin keele küljes. Et kui me oleme grammatika ja sõnavara ära õppinud, siis natukene võiks seda ka osata. Me võime hääldada oma emakeele harjumustega, aga siis ei hakka keel õigesti kõlama. Näiteks eesti ja vene "a" moodustatakse täiesti teistmoodi."

Õiget hääldust kipume pidama teisejärguliseks. Mõni isegi leiab, et aktsent lisab keelele vürtsi.

Vale hääldus ei sega mitte ainult eestlasel sind mõista, vaid segab ka sinul mõista eesti keelt, sest sa ei saa aru, kus sõna algab ja lõpeb. Eesti keelel on oma rütm ja rõhk.

Jah, arvatakse, et hääldus on teisejärguline, kirss tordi peal. Aga meie Einar Krautiga ütleme, et see on hoopis tort ise. Kui me pöörame hääldusele tähelepanu, saavutame keeleõppes palju suuremat edu.

Psühholoogina, kes on õppinud psühholingvistikat ja neurolingvistikat, väidan: kui kohe algusest õpetame, kuidas õigesti hääldada, tekib ajus uus neurovõrgustik, mis kuulub eesti keelele. See on seotud liigutustega. Eestlane hääldab hoopis teistmoodi, ta on hästi lõdvestunud.

Näiteks üks harjutus, mida me soovitame, on haigutada.

Haigutamise harjutus tuleb tuttav ette kooriproovist, kui laulame häält lahti.

See on ka üks võimalus eesti õ-d kätte saada: haiguta, aga suru haigutus alla. Või siis lõdvestu, nagu sa ei tahaks üldse midagi rääkida, ja ütle "õ". Kui räägin seda lastele, siis nad on seda järele tehes väga üllatunud: on nagu minu hääl, aga välja tuleb eesti hääldus. Teate, kui palju rõõmu see pakub!

Mõni meie õpilane nimetab FONSi ehk meie eesti keele häälduskursust spaaks, mille ta jätab päeva lõppu, et lõõgastuda.

Kui ma ütlen sama lause praegu vene keele häälduspõhimõtete järgi, kõlab see hoopis teistmoodi, sest ma panen oma häälduselundid pingesse. Ma oleks juba väsinud, kui ma räägiksin eesti keeles suure vene aktsendiga. See ei väsita mitte ainult kuulaja kõrvu, vaid ka kõnelejat ennast.

Sel juhul võib eestikeelne vestlus kiiresti otsa lõppeda.

Mul on nii hea meel, kui meie Ida-Virumaa täiskasvanud õppijad rõõmustavad: "Enam ei läinudki keegi minuga vene keele peale üle!" Sest kui hääldada sõnu väga vene moodi, siis eestlane väsib kuulamast või ei taha näha kõnelejat vaevlemas ja läheb väga kiiresti vene keele peale üle.

Katkist keelt talub üksnes eksamineerija, sest keegi ei ütle, et hääldus peab olema perfektne − aktsent on aktsent. Mäletan, kuidas üks kõrgel positsioonil ametnik ütles, et venelaste suuõõs on lihtsalt teistmoodi üles ehitatud ja nad ei saagi õige eesti keele hääldusega hakkama. No saavad!

Vale hääldus kandub lastele edasi

Foto: Matti Kämärä

"Olukorras, kus kaks kolmandikku eesti keele kui teise keele õpetajatest on Ida-Virumaal vene emakeelega, on õige hääldus suureks probleemiks," ütleb eraalgatusliku liikumise "Eesti keelepööre" eestvedaja, Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit (pildil).

Arno Kaseniit kutsus Natalja Kitami ja Einar Krauti "Eesti keelepöörde" õpetajate suvekooli, et nad viiksid läbi hääldusharjutusi ja inspireeriksid õpetajaid oma hääldusega edasi tegelema.

"Paljud õpetajad pole õiget häälduskoolitust saanud ja paraku kandub see edasi ka lastele," rääkis Kaseniit. "Tegelikult võiks hääldus saada korda juba lasteaias, sest siis on suulihaseid kõige kergem arendada. Tihtipeale arvatakse, et see on logopeedi mure, aga tegelikult on iga keeleõpetaja mingis mõttes ka logopeed."

Kaseniidu arvates võiksid ka kõrgkoolid hääldust rohkem tähtsustada ning pakkuda keeleõpetajatele veelgi kvaliteetsemat hääldusõpetust.

Ühel keelekümbluse konverentsil esinesid mitme lasteaia lapsed ja kontrast oli üüratu. Ühed, keda juhendas eestlasest õpetaja, laulsid eesti keeles. Vene emakeelega õpetaja kasvandikud laulsid küll eesti keeles, aga kõrva kriipiva aktsendiga. Ometi peaks lapseeas olema kõige lihtsam hääldust õppida.

Arvan, et õpetajad, kes ei ole õiget hääldust kätte saanud, on suur probleem. Õnneks me saame seda lahendada. Meil on kursus õpetajatele, kes tahavad eesti keele foneetikast aru saada. Sellest, kuidas aidata õppijal eesti kaashäälikud ja täishäälikud paika sättida, nende olemusest aru saada.

Mõned meie häälduskursuse lõpetajad räägivad eesti keelt laitmatult. Mitte kõik. Ja kõikidel pole seda ka vaja. Aga kui sa õpid õigesti eesti keelt ja hääldust, siis sa õpid ka eestlaseks olemise mudelit ja seda, kuidas temast aru saada.

Kui me räägime, kuidas häälduselundid töötavad ja milline on eestlase iseloom ning ellujäämise strateegia, siis need on otseühenduses: minimaalne, pragmaatiline, õigel ajal tehtud ja jälle lõdvestus. Rõhk, tehtud täpselt seda, mida vaja, mitte midagi liigset, lõdvestus. See on pidev energiasäästurežiim.

Hääldusõpetusega anname teadmised eestlase olemusest, lisaks kultuurikihile, mida peame samuti oluliseks. Igal laupäeval soovitame oma õppijatel vaadata mõnda eestikeelset saadet või filmi, igal pühapäeval kuulata laulu − veebikoolis on iga päev eesti keele tund. Üks koolipoiss ütles: "Ma ei teadnudki, et eestlastel on nii ilusad laulud." Eesti kultuurikihi avastamine on osa kursusest.

Meie õpilased lülitavad tööl julgelt Vikerraadio mängima ja panevad ka teisi kuulama, sest see on osa keelepraktikast. Soovitame näiteks kuulata Vikerraadio õhtujuttu, raadioteatrit.

Soovitan keeleõppijatele ka Facebooki gruppi "Räägi minuga". Kuus vaatab meie postitusi 50 000 ja iga päev 1500-2000 inimest. Sellest on saanud suur virtuaalne klass, kus igaüks võib küsida ja saab kohe ka vastuse kas grammatika, häälduse, sõnavara või tõlkimise kohta. Sealt võib leida ka sõbra keelepraktikaks. Kirjutad, kes sa oled, millised on sinu huvid ja mida sa omalt poolt võid pakkuda.

Näiteks vastutasuks vene keele praktikat?

Jah, aga mitte kõik eestlased ei taha seda. Võib-olla on vestluspartneril koer, kellega on vaja vahel jalutada, või on teil mingi ühine huvi. Mulle meeldib öelda, et keel ei ole sõnade ja grammatika õppimine. Uus keel on uued inimesed, kellest sa aru saad ja kes sind mõistavad. Need on uued kohad, kuhu sa jõuad ja kus sa tunned ennast hästi, uued tegevused. Kui sa mõtled keele õppimisele niimoodi, on sellel hoopis teine väljavaade. Minu meelest on õigem jõuda keeleni inimeste kaudu.

Pakume praegu ka A1+ praktika ja foneetika kursust, mis on mõeldud neile, kes on keeleõpingud pooleli jätnud ja tahavad uuesti alustada. Mina psühholoogina kannan hoolt, et järgmisele keeletasemele jõudmiseks ühineksid õppijad näiteks mõne kodukandi heategevusorganisatsiooniga. Keeleoskus on veel algne, aga seda saab kompenseerida, kui koos midagi head teha.

Kui inimese keeleoskus on B1-tasemel, siis otsime eesti keeles õppimise võimalusi. Mitte eesti keele kursust, vaid kokandus-, foto- või käsitööringi, kus saab eesti keeles midagi lihtsamat õppida ja kus inimesel on huvitav. Olemasolevad võimalused tuleb ära kasutada, selleks pole vaja midagi spetsiaalselt luua.

Jelena Divissenko viimase üldlaulu- ja -tantsupeo rongkäigus Kirderanniku koori ridades. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jelena laulab end aktsendist vabaks

Täiskasvanuna Venemaalt Eestisse kolinud Jelena Divissenko leidis tõhusa mooduse, kuidas paratamatult külge jääma kippuva aktsendiga võidelda: tuleb minna koori laulma. "Lauldes hääldan ma eesti keelt palju paremini," ütleb praeguseks ligi 30 aastat eesti keelt õppinud naine.

Enne koroonaepideemia puhkemist käis Jelena igal nädalal Jõhvis lauluproovis. Kirderanniku kooriga liitus ta 2018. aastal. "Olin kümme aastat mõelnud, et oleks hea laulda eesti keeles, sest lõpetasin lapsepõlves muusikakooli ja armastan muusikat."

Laulupidu jättis võimsa mulje

Juba aasta hiljem pääses ta juubelilaulupeole. Varem oli Jelena Eesti suurimat kultuuripidu jälginud publiku seast, aga laulukaare all sai veel võimsama elamuse. "Iga laulja on küll omaette isiksus, aga laulukaare all oli meid koos väga palju ja me ajasime ühte asja. See kõlas kokku nii ilusti," meenutab ta.

Laulmine ei paku mitte üksnes häid emotsioone, vaid arendab ka keeleoskust. "Kui hakata täiskasvanuna keelt õppima, jääb kindlasti aktsent juurde. Mul on tunne, et lauldes hääldan eesti keelt paremini."

Koorilaul on avardanud ka sõnavara. Repertuaar on lai ja seal on laule eri aegadest. Nii õpib Jelena ka selliseid sõnu, mis on juba unustuse hõlma vajunud. No kes räägib tänapäeval kullendavatest kuuskedest?

Ent ta ei pea seda ajaraiskamiseks. "Iga kogemus annab keelest arusaamisele palju juurde. Keel on nii suur ja koosneb eri valdkondadest. Igas valdkonnas on oma miinimumsõnavara. Mina püüan kogu aeg oma miinimumi laiendada."

Seetõttu jälgib Jelena "Aktuaalset kaamerat" nii vene kui ka eesti keeles, autos mängivad Kuku raadio ja Vikerraadio, uusi teadmisi on ta ammutanud "Ööülikooli" loengutest. "Nii olen ühiskonnaga kogu aeg dialoogis: saan uut infot ja mul tekib selle kohta oma arvamus. Mõnikord tahan uudist teistega jagada, vahel uurin teemat edasi, et paremini aru saada, kuidas see mõjutab minu elu või tööd."

Jelena töötab Ahtme haiglas pearaamatupidajana. Ökonomisti diplomi sai ta Moskva raudteeinseneride instituudist. Eestisse tuli ta elama 1987. aastal − abikaasa Andrei on pärit Kohtla-Järvelt.

Praegu elab pere Toila vallas Pühajõe külas. Jelena lööb kohaliku kogukonna tegemistes aktiivselt kaasa − ka nii saab eesti keele oskust treenida.

Kui Pühajõe kandideeris aasta külaks, avanes naisel võimalus osaleda Eesti külade maapäeval Järvamaal. Seal kutsus tollane europarlamendi saadik, praegu peaminister Kaja Kallas osalejakülade esindajad endale Brüsselisse külla. Pühajõe rahvas lähetas Euroopa Liidu pealinna just Jelena, kes oli aastaid vabatahtlikuna külaseltsi raamatupidamist korras hoidnud.

Töökollektiivi ta küll keele järgi ei valinud, aga vabal ajal otsib nimme eestikeelset keskkonda. "See annab mulle motivatsiooni edasi õppida."

Kasutab keelt igal võimalusel

Selle üle, mitmel kursusel ta on eesti keelt õppinud, raamatupidajana töötav naine enam arvet ei pea. "Kui on võimalik, siis kohe lähen kursustele ja tegelen keelega aktiivselt. Olen alati läinud õppima omal soovil, aga ülemus on mind kogu aeg toetanud."

Jelenal on ette näidata eesti keele kõrgtasemel valdamise tunnistus, mille ta sai veel enne seda aega, kui keeletasemeid hakati A, B ja Cga tähistama. Eksamigi tegi ta omal soovil. See, et inimene pärast keelekursusel käimist eksami teeb, on Jelena arvates tähtis. "Keelel on süsteem ja kui inimene liigub keelt õppides ühelt tasemelt teisele, siis tema keele süsteem areneb."

Viimase eesti keele kursuse lõpetas Jelena 2019. aastal. "Võib-olla leidub nii andekaid inimesi, kes suudavad ise keele selgeks saada, aga mina ei usu, et ainult sellele saab loota. Kindlasti on vaja käia kursustel, pingutada ja kasutada keelt igal võimalusel."

Eesti raamatupidajate kogu liikmena võtab Jelena ikka eestikeelsetest koolitustest ja konverentsidest osa. "On hea tunne, et saan aru kõigest, mida kolleegid räägivad," ütleb naine, kes eesti keele kõrval hoolitseb pideva professionaalse arengu eest ning on kutseeksamil tõestanud vanemraamatupidaja kuuendat taset.

Eesti keele oskust pole vaja mitte ainult tööks, vaid ka igapäevaelus. "Eesti keele oskus rikastab minu elu. Mulle väga meeldib Eesti, meeldivad eestlased. Mul on nende hulgas palju sõpru. Soovisin ka olla eeskujuks oma kahele lapsele, kes on Eestis sündinud. Nad on tänulikud selle eest, et oskavad eesti keelt."