Millised on Ida-Virumaa lähiaastate suuremad plaanid?

Copy
Ivan Sergejevi sõnul on õiglase ülemineku fondi toetuste taotlemise voorud kavas välja kuulutada 2022. aasta esimeses pooles.
Ivan Sergejevi sõnul on õiglase ülemineku fondi toetuste taotlemise voorud kavas välja kuulutada 2022. aasta esimeses pooles. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Millised on Ida-Virumaa elu lähiaastatel tugevamini mõjutavad plaanid? Põhjaranniku ajakiri Ida-Viru Homme tõi esile kuus suuremat ettevõtmist.

Õiglase ülemineku fondi projektid

Ida-Viru tulevikuarengud sõltuvad suurel määral sellest, kui hästi õnnestub ära kasutada Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondilt rohepöörde mõjude leevendamiseks mõeldud sajad miljonid eurod. Lõviosa sellest rahast peaks minema uue majanduse ja töökohtade loomiseks. Stardijoonele on seadmas end paljud ettevõtted suuremate ja väiksemate plaanidega. Juttu on olnud tööstusobjektidest, agroparkidest, ringmajandusest kuni loovmajanduseni välja.

Õiglast üleminekut rahandusministeeriumist koordineeriv Narva endine arhitekt Ivan Sergejev on kinnitanud, et õiglase ülemineku fondi toetuste taotlemise voorud on kavas välja kuulutada 2022. aasta esimeses pooles. Ootame põnevusega, millise tormilise hoo need ettevõtmised Ida-Virumaale annavad.

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.
VKG juhatuse esimees Ahti Asmann. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

VKG biotoodete tehas

Seni põhiliselt põlevkiviõli tootmisele keskendunud Viru Keemia Grupp kavatseb Kohtla-Järve lähedale Lüganuse valla territooriumile rajada tselluloosi ja teiste biotoodete tehase. VKG juhatuse esimees Ahti Asmann märgib, et ligikaudu 800 miljonit eurot maksva tehase tootmisvõimsus sõltuvalt tootest ja toorainest on 330 000 - 500 000 tonni aastas ning toormevajadus 2,0-2,3 miljonit kuupmeetrit aastas. Plaanitavas tehases saaks tööd 250 inimest, kaudseid töökohti tuleks VKG hinnangul juurde ligikaudu tuhat.

Biotoodete tootmiskompleks hakkaks toormena tootma lahustuvat tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lõpptoodanguna hakkab kompleks tootma tekstiilitööstusele kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. VKG praeguste plaanide kohaselt alustaks tootmiskompleks tööd kõige varem 2026. aastal.

Jõhvi ja Toila risti vahele jääv lõik on loodetavasti viie-kuue aasta pärast neljarealine.
Jõhvi ja Toila risti vahele jääv lõik on loodetavasti viie-kuue aasta pärast neljarealine. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Uus neljarealine maanteelõik

Tallinna-Narva maantee neljarealiseks ehitamise plaan on edenenud soovitust visamalt. Ent Jõhvi ja Toila risti vahele jääva lõigu eelprojekteerimine on käimas ja kui hästi läheb, siis ehk viie-kuue aasta pärast on see lõik valmis.

Tuulepargid

Artikli foto
Foto: Matti Kämärä

Loodetavasti leitakse lähiaastatel selline lahendus, et uued tuulepargid ei häiriks Eesti riigi kaitsehuve, ning Aidu karjääris seiskunud suure tuulepargi ehitus läheb edasi. Eesti Energia kavatseb viis tuulikut aga püsti panna Purtsesse.

NPM Silmet on tegutsenud Sillamäel juba aastakümneid.
NPM Silmet on tegutsenud Sillamäel juba aastakümneid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Püsimagnetite tehas

Sillamäel tegutsev metallurgiaettevõte NPM Silmet kavandab Ida-Virumaale püsimagnetite tehast.

OÜ NPM Silmet juhatuse liige Raivo Vasnu selgitas, et investeerimisotsus võetakse vastu jaanuaris ja tehas peaks valmima 2024.-2025. aastal. Töökohtade arv tulevases tehases võib ulatuda 200st kuni tuhandeni. Praegu 425 töötajaga NPM Silmet on tegutsenud juba aastakümneid Sillamäel ning seal on kavas laiendada hüdrometallurgia tootmist, kuid püsimagnetite tehase asupaik Ida-Virumaal on veel lahtine. Ainuüksi selle tootmishoone vajab kuue hektari suurust ala.

Narva-Jõesuu muul võimaldaks Narva jõkke tulla purjelaevadel ja säästaks Narva-Jõesuu liivaranda.
Narva-Jõesuu muul võimaldaks Narva jõkke tulla purjelaevadel ja säästaks Narva-Jõesuu liivaranda. Foto: eskiis

Narva-Jõesuu muul

Narva-Jõesuusse on plaanis rajada muul. "Kui meie ei ehita uut muuli, siis mõne aasta pärast saab Narva jõe suuet läbida ainult Venemaa territooriumi poolel," selgitas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. "Projekt on valmis, ehitusluba antud, kuid Narva-Jõesuu vajab toetust selle rajamiseks."

Muul ergutaks turismi ja võimaldaks Narva jõkke tulla purjelaevadel, see säästaks ka Narva-Jõesuu kuulsat liivaranda.

Tagasi üles